Täiusliku vaktsiini reptsepti otsimas

Vaktsiini väljatöötamine ei ole lihtne protsess.
Vaktsiini väljatöötamine ei ole lihtne protsess.

Olukorras, kus hirm Zika viiruse ees suureneb ning eriti pärast seda, kui WHO kuulutas välja rahva tervist puudutava hädaolukorra, on inimesed hakanud paratamatult küsima, miks meil selle moskiitodega edasi kanduva viiruse vastu vaktsiini pole.

Zika viirusnakkus on üldjuhul kergekujuline, põhjustab palavikku, löövet ja liigesevalu ning möödub tavalisel seitsme kuni kümne päevaga. Algselt piirnes selle levik väikeste puhangutega Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Aafrikas. Viiruse varasema vähese mõju tõttu ning arvestades asjaolu, et vaktsiini väljatöötamiseks kuluks hinnanguliselt 160-500 miljonit USA dollarit, pole Zika viiruse vastase vaktsiini loomine seni päevakorras olnud. Mitmed teised rasked ja isegi surmavad moskiitodega edasi kanduvad haigused, näiteks malaaria, dengue’i ja Lääne-Niiluse viirusnakkus, puudutavad igal aastal miljoneid inimesi ning neid on peetud prioriteetideks.

Kogu senist olukorda on muutnud hiljutine plahvatuslik Zika viiruse levik Ameerikas ning võimalik seos nakatunud rasedatel naistel sündivate laste mikrotsefaaliaga.
Nüüd on alanud kullimäng uuringutega, mis on vajalikud vaktsiinide väljatöötamiseks. Meil on vähe teadmisi, kuidas Zika viirus paljuneb, kuidas viirus haigust põhjustab või kuidas immuunsüsteem organismi nakkuse eest kaitseb. Milline on Zika viiruse vastase vaktsiini väljatöötamise hetkeseis?

Vaktsiini väljatöötamine
Ideaalne vaktsiin tekitab tugeva immuunsüsteemi reaktsiooni, tagab mõne annusega pikaajalise kaitse ning ei põhjusta kõrvalmõjusid. Kuid sellist vaktsiini pole tavaliselt lihtne kiiresti välja töötada.

Zika viirusnakkus
Teadlased Kanada Rahva Tervise Agentuurist, Brasiilia Butantani Instituudist ja USA Riiklikust Terviseinstituudist on alustanud uuringuid Zika viiruse vastaste vaktsiinide väljatöötamiseks. Nendel teadlaste meeskondadel võivad kandidaatvaktsiinid esmaste kliiniliste uuringute jaoks valmida aasta lõpus.

Kuigi eduka vaktsiini täieliku regulatiivse heakskiidu saamiseks võib kuluda palju aastaid, võidakse seda rahva tervist puudutavates eriolukordades kasutada juba aasta jooksul.

Kollapalavik
Aastal 1938 välja töötatud kollapalavikuvaktsiin on olnud äärmiselt edukas kaitse tagamisel viiruse vastu, mis võib põhjustada verejooksu, kollatõbe, neeru- ja maksakahjustusi ning olla surmav. Aafrika ja Ameerika 44st riigist, kus esineb kollapalaviku risk, on 35 lisanud kollapalaviku vaktsiini imikute vaktsineerimisprogrammi. See on elusvaktsiin, milles n-ö nõrgestatud viirus kutsub esile kaitsva immuunreaktsiooni hilisema nakatumise vastu.

Elusvaktsiinid annavad tavaliselt tugeva kaitse, kuid nendega kaasnevad märkimisväärsed ohutusprobleemid, eriti inimestel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud.

Dengue’i viiruspalavik
Dengue’i palavik on levinud troopiline haigus, mida põhjustab moskiitode poolt edasi kantav dengue’i viirus. Selle vaktsiinide kliinilised uuringud on lõppstaadiumis ning hiljuti on üks vaktsiin saanud kasutusloa Mehhikos.

Selles valdkonnas on olnud mitmeid algselt paljulubavaid, kuid seejärel ebaõnnestunud vaktsiine, mis pole suutnud dengue’i viiruse peamiste tüvede vastu kaitset tagada. Sellele vaatamata püsib lootus, et lähiaastatel suudetakse edukas vaktsiin leida.

Chikungunya
Chikungunya viirus on hiljuti tekkinud raskekujuline inimese patogeen, mis põhjustab palavikku ja piinavat liigesevalu ning haigus võib kesta mitu kuud.

Nagu Zika viirust, peeti ka chikungunya viirust piiratud geograafilise leviku tõttu kaua aega ebaoluliseks. Selle levikuala dramaatilise laienemise tõttu viimasel aastakümnel, eriti Kagu-Aasias ja Ameerikas, on Ameerika Ühendriikides alustatud põhjalikke meditsiinilisi uuringuid, et reageerida võimalikule ohule.

Chikungunya vaktsiini väljatöötamine edeneb kiiresti ning mitme vaktsiiniga on alustatud kliinilisi uuringuid. Teadlased on teatanud edust, kuid lõpliku heakskiiduni kulub kindlasti mitu aastat.

Malaaria
Malaaria tagajärjel sureb rohkem kui 400 000 inimest aastas. Teadlased on tegelenud malaaria vastaste vaktsiinide väljatöötamisega juba aastakümneid.

Firma Glaxo Smith Kline välja töötatud RTS,S vaktsiin läbis kliinilised uuringud edukalt ja seda võidakse peagi ulatuslikult kasutama hakata. Siiski avaldas see toimet ainult teatud patsientide rühmades ja tagas üksnes osalise kaitse. Otsingud paremate vaktsiinide leidmiseks jätkuvad.

Miks on vaktsiine keeruline luua?
Täiusliku vaktsiini jaoks pole olemas retsepti. Vaatamata vaktsiinitehnoloogia pidevale täiustumisele põhineb vaktsiinide väljatöötamine sageli katse ja eksituse meetodil. Paljud vaktsiinid näivad eelkliinilistes uuringutes paljulubavad, kuid kukuvad seejärel aeglase ja kuluka kliiniliste uuringute protsessi käigus läbi.

Paljude nakkushaiguste puhul ei tea me tänini, millist tüüpi immuunreaktsioon on kaitse tagamiseks kõige tõhusam. Kuna vaktsiinid kutsuvad esile nakkuse eest kaitsva immuunreaktsiooni, võib see vaktsiini väljatöötamise väga keeruliseks muuta.
Oluline teema on vaktsiini ohutus. Elus või nõrgestatud vaktsiinid, mis sisaldavad seonduvat või nõrgestatud patogeeni versiooni, on tihti kõige tõhusamad. Kuid need vaktsiinid võivad sellegipoolest põhjustada haigust, eriti patsientidel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud.

Enne inimestel kasutamiseks heakskiidu saamist läbivad vaktsiinid pika kliiniliste uuringute ja ametlike hindamiste protsessi. See on vajalik protseduur, kuid seab heakskiidu saamise lati väga kõrgele. Üks kõigi aegade edukaimatest vaktsiinidest, rõugevaktsiin, on elusvaktsiini ja tänapäeva ametnikelt poleks see tõenäoliselt ohutusega seotud küsimuste tõttu heakskiitu saanud.

Dengue’i viiruse puhul on veel üks täiendav probleem. Inimesi, kes on olnud varem nakatunud dengue’i viirusega, ohustab raskema haiguse väljakujunemise risk, kui nad nakatuvad teise seonduva dengue’i tüvega. Samuti võib dengue’i vaktsiin kaitse asemel haigust soodustada, kui inimene hiljem viirusega kokku puutub. See ohutusprobleem on vaktsiini väljatöötamist oluliselt raskendanud.

Esmatähtsuse tingib oht lapsele
Zika viirus põhjustab inimestel kerget palavikku, mis ei ole iseenesest märkimisväärne põhjus vaktsiini väljatöötamiseks. Selle nakkuse võimalik seos loote mikrotsefaaliaga (hoolimata asjaolust, et see pole lõplikku kinnitust leidnud) muudab vaktsiini väljatöötamise ja selle rahastamise aga äärmiselt prioriteetseks.

Samuti on oluline rahastada alusuuringuid, mis annaks vajaliku hüppelaua tänastele ja tulevastele vaktsiinide väljatöötamise programmidele.

Vahepeal peavad riskipiirkondades elavad ja reisivad inimesed vältima hoolikalt moskiitohammustusi, kandma pikki rõivaid ning kasutama moskiitotõrjevahendeid, voodi- ja aknavõrke.

Lisa kommentaar

  • Iflscience
    tõlkis Kalle Klein

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.