Huvi siin ravimeid arendada väheneb

Ravimid.
Ravimid.

Ravimifirmad näevad, et kliinilisi uuringuid hakatakse Eestisse üha kitsima käega jagama – patsiente on uuringute läbiviimiseks vähe ja ravimiinnovatsiooni ei peeta Eestis piisavalt oluliseks.

Ravimiametile laekus mullu 70 uue kliinilise uuringu taotlust. Viimastel aastatel on see number püsinud sarnane. Ent kümne aasta eest tehti uuringuid paari- kümne võrra rohkem.

Ravimiameti kliinilise hindamise büroo juhataja Ülle Toomiste sõnul kõikumisi taotluste arvudes on, kuid üldiselt on kliiniliste uuringute arv suhteliselt stabiilne. “Ravimitootjal on lihtsam uuringut korraldada seal, kus uuringukulud on märkimisväärselt väiksemad, populatsioon on geneetiliselt mitmekesine ja seni ravimata või kasinat ravi saavaid patsiente on palju,” räägib Toomiste. Tõusvas joones tehakse ravimiuuringuid näiteks Aasias.

Olenevalt haigusest võib ravimitootja jaoks Eestis uuringu tegemine olla majanduslikult ebaotstarbekas. Näiteks harva esinevate haiguste puhul on Eestis vaid üksikud patsiendid.

Siiski on Toomiste sõnul tehtud ka selliseid taotlusi, kus plaanitaksegi kaasata vaid kaks patsienti.
Kliiniliste uuringute läbiviimine riigis on Toomiste sõnul oluline eelkõige patsientide jaoks. Need, kes juba saavad optimaalset ravi, saavad aidata kaasa uute raviviiside leidmisele. Need, kelle ravimiseks tavapärased meetodid ei ole olnud piisavad, võivad saada ravi, mis oleks väljaspool uuringut kättesaamatu.

Mitme eriala puhul näevad ravijuhendid ette, et teatud ravisituatsioonis on patsiendile parim osaleda kliinilises uuringus. “Võrreldes tavaolukorraga on arstlik jälgimine sagedasem ja põhjalikum: osalejate tervislikku seisundit hinnatakse uuringu käigus korduvalt ja olenevalt uuringu pikkusest võib see nii olla aastaid,” ütleb Toomiste.

Lõpuks aitavad kliinilised uuringud säästa aga tervishoiukulusid, sest uuritava ravimi või diagnostiliste meetodite eest tasub uuringu sponsor.

Patsiente keeruline leida

Ravimitootjate liidu juht Kadri Mägi möönab, et ravimite kliinilisi uuringuid on Eestis jäänud vähemaks. Põhjuseid selleks on mitu.

Esiteks lähevad kliinilised uuringud järjest spetsiifilisemaks ja uuringusse sobilike patsientide leidmine on keeruline. “Me räägime tervishoius üha enam personaliseeritud ravist ja väikestest patsiendigruppidest, kellele üks või teine ravim võiks sobiv olla,” ütleb Mägi.

“Eesti kontekstis tähendab see, et neid haigeid on meil väga vähe, sest populatsioon on väike,” lisab ta.
Kaalukausi teine pool on see, et ravimitootjate huvi teha Eestis uuringuid järjest väheneb. Peamine põhjus on siin Mägi sõnul see, et uuringuid tahetakse teha eelkõige riikides, kus uuringute lõppedes on ravimid turustusloa saanud ja muutuvad patsientidele läbi riikliku rahastamise kiiresti kättesaadavaks.

“Eestis on aga see aeg väga pikk, mil uus ravim soodusnimekirja saab,” nendib Mägi.

Euroopa farmaatsiatööstuse liidu uuring näitab, et uuritavatest ravimitest olid mullu Eestis kättesaadavad 23%. Euroopa Komisjoni müügiloast ravimile soodustuse saamiseni kulus meil keskmiselt 693 päeva. Ülle Toomiste lisab, et kõik uued ravimid ei tule aga Euroopa Komisjoni müügiloaga turule. “Uued innovatiivsed küll, aga mitte kõik uued ravimid,” lisab ta.

Kui kliiniline uuring lõppeb ja ravim ei ole kättesaadav n-ö ühiskondlikest vahenditest, siis reeglina võtab ravimifirma endale kohustuse tagada uuringus osalenud haigete ravi kuni ravimi kättesaadavuseni. Kui see aeg on väga pikk, tekib ravimifirmal Mägi sõnul oluline finantsiline kohustus, millest väga huvitatud ei olda. “Ei ole eetiline võtta patsiendilt ravi ära ja keegi peab seda kohustust kandma – kui seda ei tee riik, peab seda tegema ravimitootja,” lisab Mägi.

Roche Eesti OÜd juhtiv Mägi ütleb, et praegu on Roche’il käimas Eestis siiski päris palju uuringuid – kokku 15 teadusprojekti. Ta lisab, et ravimifirma jaoks ei ole väga oluline, et uuringud tuleksid just Eestisse. Tähtis on see eelkõige patsiendile: saada kiire ligipääs innovatsioonile. Arstidele on see aga võimalus panustada kõrgetasemelistesse teadusuuringutesse.

Mägi sõnul on aga arstid üha vähem ravimiuuringutes osalemisest huvitatud. Esiteks on arstide töökoormus tuntavalt kasvanud ja tohtrite arv kahaneb, patsiente aga on järjest rohkem. “Onkolooge on juurde tulnud vähe, aga kui palju on haigeid juurde tulnud ja kui kaua nad täna elavad – kümne aasta tagune onkoloogia ja selle haigete elulemus erineb kardinaalselt sellest, mis on täna,” räägib Mägi.

Eestlaste töökultuur on kõrge

Mägi sõnul ollakse maailmas meie arstide ja õdedega, kes uuringutesse kaasatud, väga rahul. “Nende kvalifikatsioon ja töökultuur on väga kõrge, vigu esineb vähe,” kiidab ravimitootja.

“Meie ainus häda ongi see, et meid on liiga vähe. Oleksime me sama suur kui Poola või Saksamaa, tehtaks siin kindlasti ka rohkem uuringuid,” ütleb ta.

Teine moment on tema sõnul selles, et innovatsiooni tervishoius ja ravimitööstuses nähakse Eestis endiselt pigem kuluna ja seda ei väärtustata. Mägi lisab, et kui innovatsioon muutub kiiremini ja kergemini kättesaadavaks, toob see omakorda siia uusi kliinilisi uuringuid.

“Rahvatervise seisukohast oleks see igati positiivne – esiteks jõuavad haiged kiiremini tagasi tööhõivesse või ei sure haigustesse, mis oleksid juba ravitavad,” räägib Mägi. “Kolmas oluline asi, need uuringud ei põhine ju Eesti kapitalil, see on kõik väliskapital, mis siia tuleb ja millelt makstakse maksud,” ütleb ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.