Millal on vajalik eksperthinnang kinnipeetu psüühilisele seisundile väljastpoolt tema raviasutust?

Vangla
Vangla

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi veebruaris otsuse kohtuasjas Van Zandbergen vs Belgia (avaldus nr 4258/11), milles oli küsimuse all eksperthinnang kinnipeetu psüühilisele seisundile väljastpoolt tema raviasutust.

Juhtumi ajaolud

Kaebaja on kinnipeetav Turnhouti Vangla psühhiaatriaosakonnas. Ta peeti kinni 1990. aastal kahtlustatuna mõrvas. Kuivõrd psühhiaatrite hinnangul ei olnud ta süüdiv, siis on teda sellest ajast alates paigutatud vanglate psühhiaatriaosakondadesse. Erinevat psühhiaatrid on teda korduvalt läbi vaadanud ning jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole ravitav ning retsidiivsuse oht on kõrge.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja märkis, et ta on kinnipeetav vaatamata sellele, et viimase kümne aasta jooksul ei ole tema psüühilist seisundit põhjalikult hinnatud.

EIKi seisukohad

Isiku kinnipidamine psüühilise häire motiivil eeldab kolme tingimust. Esiteks, isiku häire on objektiivselt tuvastatud. Teiseks, isiku häire on selline, millest tuleneb kinnipidamise vajadus.

Kolmandaks, kinnipidamine on õigustatud ainult niikaua, kui tuleneb psüühilise häire jätkuvusest. Isiku kinnipidamine sellel alusel ei ole lubatud, kui puudub objektiivne eksperthinnang psüühikahäire kohta.

Reeglina on siseriiklikud ametivõimud pädevamad otsustama, kas ekspert oli kvalifitseeritud andma vastavat arvamust.

Siiski on EIK leidnud, et eriteadmistega psühhiaatri hinnang on nõutav siis, kui isikul ei ole varasemalt psüühikahäiret diagnoositud. Samuti on EIK leidnud, et kohus ei saa kinnipidamise jätkuva põhjendatuse otsustamisel tugineda nt aasta tagasi antud ekspertarvamusele. Samas ei ole alust kahelda sellise eksperdi objektiivsuses, kes töötab samas asutuses, kus isikut peetakse kinni psüühikahäire motiivil.

Põhiküsimusena määratles EIK selle, kas kohtutel oli piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebaja psüühikahäire jätkub ning teda ei ole võimalik vabastada.

Kuigi vahepealsel ajaperioodil olid arvamused kaebaja psüühilise seisundi kohta lühikesed, viidi põhjalikum analüüs läbi 2010. aastal. Kaebaja ei vaidlustanud psühhiaatrite kvalifikatsiooni.

EIK asus seisukohale, et tal puudub alus seada kahtluse alla eksperthinnangu teaduslikku taset. Selle küsimuse hindamine on siseriiklike kohtute hindamisruumis.

Seega ei olnud asjas artikli 5 lg 1 rikkumist.

Resolutsioon (häältega 4:3)

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumist.

Eriarvamus

EIK-i varasemas kohtupraktikas on antud õiguskäsitlus olukorra suhtes, kus psüühikahäire tõttu kinnipeetud isiku ja teda ravivate arstide vahel on kadunud usaldus. Sellisel juhul tuleb kohtul saada ka alternatiivne ekspertarvamus väljastpoolt raviasutust.

Varasemalt on EIK leidnud, et näiteks kolm aastat tagasi esitatud alternatiivne arvamus ei ole piisavalt hiljutine. Samal ajal on loetud näiteks 3, 6 või 20 kuud tagasi antud alternatiivseid arvamusi piisavalt usaldusväärseteks möödaläinud aja aspektist.

Kaebaja on viibinud psühhiaatriakliinikus juba 23 aastat. Viimatine alternatiivne arvamus väljastpoolt raviasutust on aastast 1999. Kohtunikud leidsid, et kaebaja ja tema raviarstide usaldussuhe oli katkenud. Seetõttu oli asjas artikli 5 lg 1 rikkumine.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.