Häälehoidu tuleb tõsiselt suhtuda

ITK nina-kõrva-kurguarst Kristel Kalling teeb patsiendile larüngoskoopilist protseduuri.
ITK nina-kõrva-kurguarst Kristel Kalling teeb patsiendile larüngoskoopilist...

Kord ütles üks kolleeg, et kuidas saaksidki õpetada, kui pole ise kogenud. Olen selle mõttega täiesti päri, sestap alustan sissejuhatuses lugu iseenda mälestustest patsiendina.

Minu esimene kogemus Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste osakonnas oli patsiendina larüngoskoopia uuringutel umbes kolm aastat tagasi. Tundsin häälepaeltes kerget ebamugavustunnet väikeses oktaavis laulmisel.

Oletasin, et see võib olla traumast, nimelt aknast välja vaadates kõõlusin diivanil, libisesin ja maandusin õnnetult kõriga vastu aknalauda. Saadud ehmatus painas mind peaaegu aasta, ei saanud kõrgeid noote enam laulda, lauljatele vilehääle tehnikat demonstreerida, kuid arsti juurde minek võttis ikkagi aega. Tõtt öelda otsisin ka infot kolleegidelt, kes soovitasid üles otsida häälehäiretega tegeleva arsti.

Peegliga vaatamisel arst probleeme ei näinud, kutsus haiglasse. Protseduur ja testimine oli põhjalik, minuga tegelesid oma ala professionaalid. Kuulsin hääleseadjalt, et tänu heale vokaaltehnikale on mu hääleaparaat suurele häälekoormusele hästi vastu pidanud. Arst mingit kõritraumat ei avastanud, seega olin selle hirmu ise kindlalt ajju kinnistanud.

Larüngostroboskoopia abil avastati väike sulgusdefekt häälepaelte vahel, olin harrastusmeeskoori lauljatele madala rinnaregistriga partiisid ette lauldes häälekurdudele liiga teinud. Oli küll ebamugav ja liiga madal, aga noormehed said selliselt kiiremini partiid selgeks.

Minu suureks hämminguks määras doktor raviks kõnetehnika logopeedi juhendamisel ja sundasenditest kujunenud kehaasendi parandamiseks füsioterapeudi konsultatsiooni. Olin segaduses, sest enda teada polnud mul mingit kõnedefekti, kunagi polnud ma saanud märkusi diktsiooni osas.

Ometigi oskas logopeed lugeda mu kehast, häälest, hingamistehnikast ja kõnelemisest välja täpselt need probleemid, mis mind üha enam survestasid, s.o töötamine liialt suure koormusega, mis olid mu viinud läbipõlemise äärele. Teisi pühendunult õpetades ja end töösse uputades olin jätnud iseenda tervise unarusse. Nii et kes tegi – ikka “Ise tegi”!

Tänaseks olen samas osakonnas hääleseadjana praktiseerinud viis kuud. Uus kogemus on mind palju aidanud ka vokaalpedagoogikas lauljaid ja kõnetehnikas õpetajaid õpetades. Kui suudame taastada oma loomuliku kehaasendi ja hingamise, lõdvestuda ning samaaegselt sirutuda-laieneda, saavad meie kehas kõnelemisega tegelevad süsteemid tõrgeteta ja balansseeritult toimida. Kõne ja lauluhääles muutuvad kõik formandid ühtlaseks, põhihääl kandvaks, diktsioon selgeks.

Paraku oleme elu jooksul enda kehasse (ja mõtetesse) sisse treeninud palju valesid harjumusi, püüame kahanenud jõuvarusid kompenseerida teadlikult või alateadlikult tegevustega, mis küll leevendavad probleemi, kuid ei tegele tekkepõhjusega. Hääl annab sellistel juhtudel sageli esimesena häirekella.

Raviks kõneteraapia või hääleseade

Küllaltki sageli jäävad larüngoskoopia järgselt patsiendid hämmeldunult arstile, logopeedile ja hääleseadjale otsa vaatama, kui raviks ei määrata tablette, vaid kõneteraapia või hääleseade. Ei ole harvad ka juhused, mil patsient on lausa kurb, et tal polegi peas valmismõeldud rasket kõrihaigust, vaid kõnelemist häiriva maohappe refluksi taltsutamiseks tuleb vaatluse alla võtta oma toitumine, järgida tervislikku eluviisi ja õppida õige tehnikaga rääkima, laulma.

On väga palju erialasid, kus põhitöövahendiks on kõnehääl. Olles vestelnud mitme tööandjaga, ei ole nad tulnud selle peale, et lisaks oskusele toodet müüa, inimesi informeerida, aega sisustada, läbirääkimisi pidada, istungeid läbi viia, kõnesid pidada jne, on vähe sellest, kui osatakse sobivalt riietatuna veenmiseks esitada sobivat teksti.

Oluline on teada ka, kuidas teksti edastamise kehamootor balansseeritult töötab, et töökoormusele vastu pidada. Tööandjad on vastanud, et töövõtja pole kõnehääle probleemiga abisaamiseks pöördunud. Ega oskagi pöörduda, sest me õpime tasakaalu hoidma, kõndima, hüppama, jooksma, lauseid moodustama, kuid ei õpi, kuidas õige tehnikaga rääkida. Head häälekasutust peetakse valdavalt lauljate pärusmaaks.

Õpetajad on küsinud, kuidas septembris vastu pidada, mõne päevaga on hääl kähe, milliseid ravimeid soovitan. Olen soovitanud enne tunde kõnehääl ja keha tööks valmis seada lihtsate harjutuste abil, hoida veeklaas käepärast ja jälgida kehas sirutatud ning toetatud tunnet nn aristokraatlikku hoiakut; vahetund jäägu puhkuseks, mitte tundides toimunu muljetamiseks.

Kurb tõdeda, kuid üliõpilaste uurimused õpetaja häälekasutusest näitavad, et need lihtsad tõed on siiski reaalses töös unustatud, hääleprobleeme esineb palju. Hääl on väsinud, see on ju korraks... kuni jõutakse (vahel kaugelearenenud) hääleprobleemidega, väsimusega, kerge õhupuuduse tundega ja suitsetamisest (ka passiivsest) räsitud häälepaeltega arsti juurde.

On ütlemine, et sa võid kanda kallist ülikonda, aga kui su kõnehääl ei kanna, oled kaotanud suure osa oma auditooriumist. Väga oluline on, et lasteaias ja koolis peaksid kõik õpetajad lapse tervise ja tuleviku nimel meeles pidama, et hääl on oluline töövahend, meie esmane visiitkaart meist endist. Selleks peab ka laste eeskujude kõnetehnika olema laitmatu ja võtma hea kehahoiaku jälgimise kõrval fookusesse ka hea häälekasutuse. Päris sageli näeb “nutikaelaga” lapsi, kes ei suudagi enam sirget kaela pikalt püsti hoida, lapsevanemad kurdavad aga oma lapse häälekäheduse üle.

Ümbritsev müra aitab häirele kaasa

Suur hääleprobleemide tekitaja on meid ümbritsev müra, erialast sõltumata. Patsientidega vesteldes on selgunud, et nad ei pane müra enam isegi tähele, räägitakse üle mürataseme, mürgises keskkonnas ei kasutata kaitsevahendeid, hingatakse sisse mürgiseid aurusid, hõigatakse üle töötavate mootorite sõnumeid.

On juhuseid, kus patsient on kurtnud, et hääl on ära juba mitu aastat, kontrolli on tuldud pereliikmete survel, sageli vastu tahtmist. Kahjuks on sellistel juhtudel sageli kõris leiud, mille raviks operatsioon.
Paraku meie haridusmaastikul on kõnehääle tähtsust alahinnatud, me ei leia õpetajakoolituse õppekavades ega ka teistes kõnehäält kasutatavate erialade ettevalmistuses kõnehääle tehnikat. On olemas esinemistehnikate koolitusi, mille sisuks on valdavalt mõjuva teksti koostamine ja ettekande mõjusus sisuliselt.

Kõnetehnika koolitajate poole pöördutakse vaid siis, kui probleem on juba suur ja ei osata enam ise seda lahendada. Nii olen õpetanud õiget kõnetehnikat prokurörile, müügimehele, õhtujuhile, lasteaia kasvatajale, treenerile, õppejõududele, tantsijatele. On väga suur rõõm, kui esialgu teatud määral skeptiliselt meelestatud koolitatavad üllatuvad hea tulemuse üle ja soovivad jätkukoolitust.

Leian, et probleemi tuleb väga tõsiselt suhtuda ning alustada tuleks juba lasteaias, koolides, ülikoolides.

Häälesüsteem on mõnes mõttes lihtne, kui seda tundma õppida, teisalt jällegi väga keeruline, kui põhjalikult tundma õppida. Piltlikult öeldes meie hääl talletab ja mäletab, räägib meist rohkem, kui arvatagi oskame.

Lisa kommentaar

  • Sirje Medell
    ITK häälekabineti hääleseadja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.