Ravimite tarbimine ajaga üha kasvab

Kulutused ravimitele on enim kasvanud haiglaapteekides: üheksa aastaga ligi kolm korda. Pildil regionaalhaigla apteek.
Kulutused ravimitele on enim kasvanud haiglaapteekides: üheksa aastaga ligi...

Eesti elanik käis mullu ravimite eest välja umbes kaks korda rohkem raha kui üheksa aastat tagasi, sealjuures on haiglaapteekides tehtud kulutuste tõus olnud selle ajaga kolmekordne.

Ravimiameti analüüs näitab, et 2015. aastal kulutas Eesti elanik ravimitele ligikaudu 229 eurot aastas. Sellest 178 eurot kulus üldapteekides ja 52 eurot haiglaapteekides. Kasv on märgatav. 2006. aastal olid kulutused ühe elaniku kohta keskmiselt 123 eurot, millest 105 eurot kulus üldapteekides ja 17 eurot haiglaapteekides.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul kasvavad kulutused ravimitele enamikes riikides. “Kuna lääneriikides kasutatakse ravimeid oluliselt rohkem kui Eestis, siis ei pruugi kulutuste kasv olla nii suur kui meil, kuid üldiselt näitavad numbrid siiski tõusutrendi,” lisas ta.
Laius rääkis, et hinnatõus Eestis pole ravimikulutuste kasvu kaugeltki peamine põhjus. Enamik ravimeid, mis olid kasutusel 2000ndate keskel, on läinud tema sõnul pigem odavamaks. Geneerilised ravimid, mis turule lisanduvad, tekitavad hinnasurve ja ravimid muutuvad nendes ravimrühmades odavamaks.
Mis aga tõstab ravimikulutusi, on uute ja kallite ravimite kasutuselevõtmine ning ravimikasutuse üldine suurenemine.
Tarbimine on kasvanud peaaegu kõikides ravimrühmades. “Erandiks on antibiootikumid, mille kasutamine on jäänud peaaegu samaks. See on äärmiselt oluline, sest vähendab antibiootikumiresistentsuse levikut,” ütles Laius. Ta lisas, et teiste suuremate ravimrühmade – südame-, diabeedi-, astma- jne ravimite kasutamine on tõusnud.
Ravimite tarbimist mõõdetakse defineeritud päevadooside hulgana, mida kasutatakse 1000 Eesti elaniku poolt ööpäevas. Laiuse sõnul ei ole Maailma Terviseorganisatsioon kõikidele toimeainetele aga defineeritud päevadoosi määranud ja nii ei anna ameti tehtud analüüs päris täielikku pilti. “Kui me aga arvutame päevadoosid üle kõikide ravimite kokku, siis näeme ravimite kasutamises samuti suuri muutusi nagu käibeski,” rääkis Laius.

Juhivad vähiravimid
Kõigi aasta jooksul tegutsenud apteekide ja nende haruapteekide kogukäive 2015. aastal oli 413 miljonit eurot, millest valdava osa ehk 301 miljonit moodustas ravimite käive.
Eraldi võetuna oli üldapteekide käive 316 miljonit eurot, haiglaapteekidel 96 miljonit ja veterinaarapteekidel 0,7 miljonit.
Haiglaapteekide suure käibetõusu taga on Laiuse sõnul tõenäoliselt kasvajavastaste ravimite kasutamise tõus. “Kui aastaid oli suurima käibega ravimrühm südameravimid, mida kasutati ning kasutatakse siiani ka defineeritud päevadoosides mõõdetuna kõige rohkem, siis juba mõned aastad on kõige suurema käibega ravimrühmaks kasvajavastased ning immunoloogilised ravimid,” rääkis ravimiameti esindaja.
Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse liige ja TÜ Kliinikumi apteegi direktor
Irja Uiboleht kinnitas, et haiglates, kus tegeletakse vähiraviga on ravimite käibes suurima osakaaluga just kemoteraapias kasutatavad ravimid.
Ta lisas, et ravimid haiglaapteekides aja jooksul kindlasti kallimaks läinud ei ole ja geneeriliste ravimite lisandumisega, sealhulgas kemoteraapias, on hinnad hoopis langenud. “Küll aga tuleb juurde igal aastal uusi ja kalleid ravimeid, mida haigekassa võimaldab kasutada ka Eesti patsientidel,” jätkas ta. Reeglina on need just haiglaravimid.
Viimaste aastate jooksul on Uibolehe sõnul tõusnud bioloogiliste ravimite osakaal. “Nende näidustused on laienenud ja kuna ravi efektiivsus on väga hea, püüab haigekassa leida võimalusi sellealase ravi võimaldamiseks rohkematel patsientidel. See tõstab muidugi oluliselt ka haiglaravimite käivet,” lisas ta.
Haiglaravimite osakaalu suurenemine näitab Uibolehe sõnul eelkõige seda, et patsientidel on võimalik saada efektiivset bioloogilist ravi, mida kümme aastat tagasi tehti väga minimaalselt.
Apotheka apteegiketi juhatuse liige Marika Pensa lisas, et käsimüügiravimid on üheksa aasta jooksul läinud kallimaks. Retseptiravimid on seevastu läbi lisandunud analoogravimite muutunud odavamaks. Ka realiseerimata retseptide arv on ajas vähenenud.
“Patsientide ostukorv on aastatega suurenenud, mis näitab nii meie inimeste paremat toimetulekut kui ka terviseteema olulisuse kasvu,” ütles Pensa.

Edetabelis endiselt tuntud ravimid
Ravimite eelistus ostjate jaoks pole Marika Pensa sõnul oluliselt muutunud ja enimmüüdavad ravimid on apteekides endiselt paratsetamool ja ibuprofeen.
Kui mullu moodustas ravimite osakaal üldapteekides kogukäibest 74%, siis Pensa kinnitusel on muu apteegikauba osakaal käibes aastatega kasvanud.
“Apteegist ostetakse lisaks ravimitele järjest enam ka nahahooldus- ja hügieenitooteid, toidulisandeid ja vitamiine ning teisi tervise eest hoolitsemisel vajaminevaid kaupu,” ütles ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.