Kertu Eensaar: teenuste kättesaadavus ei halvene

Kertu Eensaar
Kertu Eensaar

Geograafilise kättesaadavuse põhimõtete välja töötamisel on olulisimaks planeerimise lähtekohaks patsient. Põhimõtete väljatöötamisel on võetud arvesse Eesti elanike maakondlikku jaotust ning eelistusi arstiabi kasutusel, samuti piirkondlikke erisusi, näiteks Narva haigla lepingut planeerides on arvestatud infektsioonhaiguste eriala olulisust.

See tähendab, et teenuste nõudluse hindamisel võetakse arvesse inimeste paiknemist maakonniti ning nende liikumist erinevate raviasutuste vahel, samuti nn erialade koormust ehk et kui palju mingi eriala teenuseid tervikuna vajatakse.

Neid eeldusi silmas pidades on määratletud sagedasema kasutusega erialad, kus eriarsti ambulatoorne vastuvõtt peab olema inimestele tagatud igas maakonnas kohapeal ehk nn maakondlikud erialad. Nendeks on sisehaigused, üldkirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, silmahaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria, nahahaigused ja taastusravi. Sealjuures võib raviasutus sisehaiguste ja üldkirurgia eriala raames osutada ka kitsama spetsiifikaga erialade teenuseid, juhul kui see on maakonna patsientide ravivajadusest lähtuvalt otstarbekas.

Statsionaarne eriarstiabi peab maakondlikult olema tagatud sisehaiguste, üldkirurgia ja järelravi erialadel.
Spetsiifilisemate erialade teenuste pakkumine on otstarbekas piirkondlikes ja keskhaiglates (vajadusel nende haiglate poolt ka maakonnahaiglas kohapeal), kuivõrd sellisel moel tagab nõudlus teenuste järele arstile piisava erialaspetsiifilise kogemuse ja arengu, aparatuurile piisava koormuse ning seeläbi kokkuvõttes inimestele kvaliteetse teenuse.

Oleme sõlminud eriarstiabi rahastamise lepingud 2016. aastaks pidades silmas eesmärki tagada teenuste osutamine ja kättesaadavus selliselt, et see toimub patsientidele võimalikult mugavalt ning arvestab kvaliteetse ravi pakkumiseks vajalikke eeldusi. Sealjuures on nüüdsest senisest terviklikumalt ja ühtlasemalt tagatud kindlustatule esmatähtsate põhierialade pakkumine maakonnas kohapeal. Nende erialade puhul on olnud maakonniti olulisi erinevusi ning mitmetel juhtudel ei ole maakonnas asuv üldhaigla varasemalt suutnud katta maakonna elanike vajadust teenuste järele.
Nüüdsest peab maakonnahaigla ja võrgustava haigla koostöös maakondlike eriarstiabi erialade teenuste pakkumine toimuma igas maakonnas kohapeal ning kõrgema spetsiifikaga erialade pakkumine lähtuvalt patsientide vajadusest ning raviasutuse võimsusest kas maakonnas kohapeal või võrgustavas haiglas.

Haigekassa poolt teeme kõik meist oleneva motiveerimaks raviasutusi omavaheliseks heaks koostööks kindlustatutele arstiabi kättesaadavuse tagamisel ning panustame jätkuvalt ka esmatasandi arengusse ning perearstide ja haiglate koostöö tugevdamisse.
Koos vastutusega osutada teenuseid üldhaiglas liikusid piirkondlikule või keskhaiglale haiglale üle ka vastavad mahud ning neile antud kohustus teenuseid kindlas, varasemaga samaväärses mahus osutada. Seega saame veelkord kinnitada, et kindlustatu jaoks teenuste kättesaadavus ei halvene. Täiendavalt on ka teatud väiksemahulised ning spetsiifilisemad erialade (nt kardioloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia, reumatoloogia ja uroloogia) teenuste pakkumine korraldatud parema kättesaadavuse tagamiseks kahe haigla koostöös.

Patsiendi jaoks ei kao ära ükski eriala, kuid võib muutuda teenuse osutamise eest vastutav raviasutus.

Lisa kommentaar

  • Kertu Eensaar
    haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.