Riigireformi Radar võrgustumisest: olulised on eesmärk ja rõhuasetus

Riina Sikkut.
Riina Sikkut.

Riigireformi Radaril valmis juhtumikommentaar haiglate võrgusumise kohta. Peamine järeldus on, et haiglavõrgu reformimisel ei ole võimalik korraga saavutada kokkuhoidu, kvaliteedi tõusu ja kättesaadavuse parandamist. Seetõttu on eriti oluline, et valitsus seaks haiglavõrgu korrastamisele selge ja ambitsioonika eesmärgi ja rõhuasetuse.

Olukord:

Üldhaiglad teevad eriarstiabi osutamisel pikaajaliselt koostööd suuremate haiglatega ning toimunud protsessi on hakatud nimetama võrgustumiseks. Seni haiglate endi poolt tehtud kokkuleppeid ja väljakujunenud tööjaotust soovis haigekassa arvesse võtta ka lepingute sõlmimisel – kohustus ja eelarveraha üldhaiglas teatud eriarstiabi osutamiseks anti kõrgema tasandi haiglale. See põhjustas pahameelt ja kaasnesid avaliku arutelud, mille tulemusena jõuti selleni, et üldhaiglaid ei käsitleta ühetaolistena vaid iga haigla osutatavate erialade pakett lepitakse eraldi kokku. Samuti uuendatakse haiglavõrgu arengukava aastani 2030.

Paralleelselt toimub riigireform, mis puudutab tervishoidu nii kvaliteetsete avalike teenuste osutamise, dubleerimise vähendamise ja avaliku sektori kokkutõmbamise kui ka e-teenuste arendamise kaudu.

Milliseid probleeme tahetakse konkreetse reformiga leevendada?

Selle kaudu, et (a) suurhaiglad ja maakonnahaiglad võrgustuvad ning (b) iga maakonnahaigla jaoks lepitakse pikaajaliselt kokku osutatavate erialade pakett, soovitakse tagada:
1) tervishoiuteenuste geograafiline kättesaadavus;
2) tervishoiuteenuste kvaliteet;
3) anda maakonnahaiglatele kindlus tuleviku osas.

Milline on selle mõju riigireformi telgedele?

Kvaliteetsemad avalikud teenused: Sisuliseks teenuste kvaliteedis muutuse nägemiseks on vaja tervishoiuteenuse kvaliteeti hindama hakata. Teatud protseduuride ja erialade puhul avaldab haigekassa juba haiglate võrreldavaid näitajaid ning toimub kvaliteediindikaatorite arendamine, kuid kvaliteedi hindamise süsteemini ja eelkõige mõtteviisi muutmiseni läheb veel aega. Kvaliteedi paranemine peaks eeldatavasti tulema suurhaigla arstide teenuste maakonnatasandil kättesaadavaks tegemisest, sh arstil on piisav koormus oma erialase pädevuse säilitamiseks, kolleegidega konsulteerimise võimalused jne.

Mõjus poliitikakujundamine ja tõhus koordineerimine: Juba mõnda aega oli riik haiglavõrgu arengute puhul pigem jälgija, kuid alanud haiglavõrgu arengukava uuendamise protsess annab võimaluse mõjusamaks poliitikakujundamiseks.

Jõukohane ja heas vormis riik: Kõrgtehnoloogilise eriarstiabi koondumine (rohkem kui 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates) ning esmavajalike teenuste osutamine patsiendi lähedal peaks suurendama kuluefektiivsust ning kujuneks riigile jõukohane haiglavõrk.

Professionaalne inimeste ja ressursside juhtimine: Haigekassa andmetel saab 30-40% patsientidest aasta jooksul sama teenust üldhaiglas ja piirkondlikus haiglas. Ravijuhtude kattuvuse vähendamiseks ning töötajate, meditsiiniseadmete ja rahaliste vahendite efektiivseks juhtimiseks ongi vajalik haiglatevahelise koostöö paranemine.

Riigireformi elluviimine: Haiglate võrgustumine võib aidata saavutada riigireformi eesmärki kvaliteetsemate avalike teenuste osas, aga panustada ka parema strateegilise juhtimise, dubleerivate tegevuste vähendamise jne eesmärkide saavutamisesse, kuid tuleb jälgida, et erinevates valdkondades tehtavad muutused oleksid kooskõlas.

Soovitused poliitikakujundajatele

Kokkuhoidu, kvaliteedi tõusu ja kättesaadavuse parandamist korraga saavutada ilmselt ei saa, seega on oluline eesmärgi ja rõhuasetuste seadmine, läbipaistev metoodika, eelduste paikapanek, andmetele toetumine, analüüs ja kokkulepete tegemine. Näiteks üldhaiglate juhtide pöördumisest pärinevad ettepanekud panna paika geograafilise kättesaadavuse põhimõtted, luua läbipaistev metoodika ravimahtude piirkondlikuks hindamiseks ja rakendada raviteenuse kvaliteedi hindamine. Sealjuures peaks eesmärk olema piisavalt ambitsioonikas ja arvestama teiste samal ajal toimuvate muutustega, näiteks e-lahenduste arendamine, riigireformi suunad.

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis annab kord kvartalis hinde riigireformi edenemisele. 

Loe juhtumikommentaari pikemalt siit.

Lisa kommentaar

  • Riina Sikkut,
    mõttekoja Praxis tervisepoliitika programmi analüütik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.