Haldre: põletavad probleemid seoses praktikaga

VI kursuse kliinilise praktika üldjuhendaja Sulev Haldre.
VI kursuse kliinilise praktika üldjuhendaja Sulev Haldre.

Meenutuseks internatuurist, mille mina läbisin 1980ndate alguses. See kestis aasta ja esimesel poolaastal olid ka loengud lisaks praktikale. Paralleelselt hakkas Eestis 1990ndate alguses kasutusele tulema residentuur. Umbes 15 aastat tagasi hakkas kehtima see süsteem, mis kehtib praegugi, rääkis Eesti Arstide Päevadel VI kursuse kliinilise praktika üldjuhendaja Sulev Haldre.

Tudengite soov oli suurendada praktika osakaalu õppes. Arstiteaduse uus õppekava hakkas seda probleemi lahendama ning terve õppetsükkel tuli ringi planeerida, sest praktika lisandumise pärast ei saanud muid aineid vähendada.

Praktikast. Kuuenda kursuse praktika on üldmeditsiini töövõtete omandamiseks, mitte eriarstiks saamise kursus. Praktika eesmärk on pakkuda kliinilist kogemust, praktiseerida esmatasandi ja statsionaarses raviasutuses. Väga oluline on, et Eesti haiglates töötades tekib arusaam meditsiinisüsteemist, tekib kompetents, sidemed, tutvused ning võimaluseks edasiliikumiseks.
Praktika arvestus toimub alati maikuus logiraamatu alusel. Keskmine hinne on olnud C, üksikutel on B või A (kõrgeim hinne). Logiraamat on veebipõhine. Luuakse praktiliste tegevuse nimekiri, mis peab olema praktika lõpuks tehtud ja logiraamatus ära näidatud. Ühes haiglas viibib tudeng alati 24 nädalat, tsükkel on kolm korda kaheksa nädalat. Kord kuus toimuvad seminaripäevad.

Eelistused. Tudengid on sellel aastal praktikal olnud kõikides haiglates, välja arvatud Narva haigla, kuhu ka järgmisel õppeaastal ei ole ühtegi praktikanti minemas. Sellel on väga lihtne põhjus – ükski tudeng ei taha sinna minna, isegi siis mitte, kui emakeeleks oli vene keel.
Kogemus esimesest aastast on näidanud, et haiglad on praktikantidest väga huvitatud, kuid palju on infomüra ja takistusi. Kui noor on kaheksa nädalat ühes kohas, siis on probleem, kui seal pole kõik hästi korraldatud.
Juhendamise võimekus jätab kohati soovida. Eestis ei ole ka juhendajate koolitamist korraldatud, aga vajadus on olemas. Arstid ei ole ju õpetajaks õppinud.
Ebaselgus on sobivate osakondadega: tudengid tahavad minna või satuvad teatud kitsasse osakonda, aga vaja oleks ka laiema spektriga valdkondadesse minna. Väga kitsa spetsialiteediga osakonnas ei ole otstarbekas kaua töötada.

Tasustamine. Omaette teema on raha ja see, kas seda makstakse või mitte. See on põletav küsimus, sest abiarstina töötav IV kursuse tudeng saab raha, kuid VI kursuse praktikant ei saa. See on üks suuri strateegilisi kohti, mis tuleks lahendada. Praktikandi töö peaks mahtuma mingisse legaalsesse süsteemi, mis toob kaasa ka töötasu – näiteks võiks tal olla abiarsti staatus. Haiglatel tuleks praktikandiga teha konkreetsed lepingud.
Kuidas tudengid haiglatesse ära mahuvad?
Soomest pärit tudengid läksid sel korral kõik välismaale praktikale, sinna läksid ka osad eestlased. Praktikatabelis oli sel õppeaastal 138 tudengit, aga sel aastal võetakse arstiteaduskonda vastu juba 176 noort.
Kursused suurenevad ja kuidas selliste mahtude juures praktika hästi korraldada, on omaette küsimus.

Arvamus on üles kirjutatud Eesti Arstide Päevadel 5. mail Pärnus.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.