Rakuravi – kõige kiiremini arenev meditsiinisuund

Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg Andrus Loog.
Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg Andrus Loog.

Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg Andrus Loog ütles intervjuus, et kiirelt arenev rakuravi jõuab tasapisi ka igapäevasesse kliinilisse praktikasse.

Sel nädalal, 8.-9. juunil toimub Tallinnas rahvusvaheline rakuravi ja koetehnoloogia konverents "Regeneratiivmeditsiini uued arengud". 

Tegemist on juba teise kõrgetasemelise rakuravi konverentsiga aasta jooksul. Mis teeb selle valdkonna hetkel nii oluliseks, et võimaldab sellisel tasemel konverentse korraldada?

Rakuravi ja regeneratiivne meditsiin on viimastel aastatel kõige kiiremini arenev meditsiinisuund, mis jõuab ka tasapisi igapäevasesse kliinilisse praktikasse. Ainsa sama kiirelt arenava valdkonnana võib välja tuua genoomika. Usun, et regeneratiivne meditsiin jõuab inimeste tegelike probleemide lahendamiseni kiiremini.

Mis on peamine erinevus sisus/kavas võrreldes esimese konverentsiga?

Endiselt on konverentsil esindatud neli regeneratiivmeditsiini tähtsat osapoolt. Need osapooled on teadlased, arstid, regulaatorid ja kõikvõimalikud taustajõud. Kui eelmisel aastal oli konverentsi alapealkiri võimalused ja vasturääkivused, siis käesoleva aasta konverentsi alapealkiri on "Regeneratiivmeditsiini uued arengud". Vaatme, kus me oleme kliinilises kasutuses ja regulatsioonides, kui pikk tee veel käia on. Kas midagi on vaja muuta regulatsioonides, et kiiremini areneda.

Muutumatuks jääb tõde, et regeneratiivses meditsiinis saavutatakse tulemus vaid nimetatud nelja osapoole koostöös.

Kavast võib näha, et palju on kaasatud Eesti arste ja teadlasi kõrvuti rahvusvaheliste ekspertidega. Kas see tähendab, et Eestis on rakuraviga tegelejate ring hiljuti märgatavalt laienenud? Kui jah, siis miks?

Konverents käsitleb laiemalt regeneratiivmeditsiini, mitte kitsamalt rakuravi, seega saavad esineda ka inimesed kes tegelevad koetehnoloogiatega ja regeneratiivmeditsiini teiste valdkondadega. Aga kindlasti suureneb ka inimeste hulk, kes regeneratiivse meditsiini poolt pakutavate lahenduste poole „piiluvad“.

Mitu ettekannet on uudse ravi regulatsioonist ja järelevalvest – võiks öelda ka, et ametlikust bürokraatiast. Kui palju keerulisem see on võrreldes traditsiooniliste ravimeetoditega ja kas seadusandluse puudulikkus seab tõrkeid?

Regeneratiivmeditsiin on nii uudne valdkond, et püüded reguleerida seda sarnaselt nagu reguleeritakse näiteks Aspirini tableti kasutamist ei pruugi anda soovitud tulemust. Kui tablett on üldjuhul madalmolekulaarne kindla keemilise koostisega aine, siis rakkude puhul on meil tegemist elava süsteemiga.

Olen arvamusel, regulatsioonid on väga vajalikud, aga regeneratiivses meditsiinis peavad need regulatsiooni olema erinevad. Rakud ei ole ravimid, kasutan oma ettekandes mõistet, et rakud on pigem ravimi valmistamise tehased.

Uus meditsiiniharu tahab uudset lähenemist ka regulatsioonidele.

Professor Hele Evaraus peab esimesel päeval ettekande vereloome tüvirakkudest – kas see on üks kindlamaid edulugusid antud valdkonnas, mida nii Eesti kui ka muu maailm välja saab käia? Kui edukas Eesti siin on?

Eestis alustati leukeemia ravi vereloome tüvirakkudega juba 1993. aastal. Tegemist on tänapäevase rakuravi mõttes esimese kliinilisse praktikasse jõudnud rakuravi meetodiga. Eesti on tulemustelt kindlasti väga edukas ja eesrindlik.

Mida veel kõrvale panna, mille üle uhkust võib Eestis tunda?

Juba ainuüksi asjaolu, et Eestis toimub selline rahvusvaheline konverents on tähelepanu väärt. Regeneratiivmeditsiiniga tegeldakse pea kõigis Eesti suuremates haiglates, aga ka statsionaarsetes erakliinikutes.

Lisaks teadlased kes tegelevad ülikoolide juures nii regeneratiivmeditsiini bioloogilise poole kui ka koetehnoloogiatega. Ka rakuliste ravimite regulaatorite poolt heakskiidetud tootmisbaas on Eestis olemas.

Millele Teie enda ettekanne seekord keskendub?

Avaldame oma loomkatsete tulemused ja räägime millised on meie uuringu tulemusel võimalused jalgade verevarustuse häirete ravis. Arutleme teemal, kas rakuravi on rohkem nagu ravim tavamõistes või on tegemist pigem ravimi targa transpordisüsteemiga või koguni ravimit valmistava tehasega. Kui palju me suudame seda tarka ravimitehast reguleerida.

Oleme me ju kõik erinevad, sealhulgas on erinevad ka erinevate inimeste rakud ja nende reaktsioon. Erinevad on ka tingimused kuhu rakud asetatakse. Erinev on rakkude reaktsioon välistingimustele.

Räägin ka sellest, kui eetiline on tavapärane kliiniline uuring tingimustes, kus abivajajateks on patsiendid, kellel muud ravi võimalused puuduvad. Kui inimeste rühmal, kellel puuduvad teised ravivõimalused, moodustada veel alarühm, kellele ravimi asemel süstitakse füsioloogilist lahust, kas me siis erineme eelmise sajandi kurikuulsast dr Mengelest. 

Näiteks jala kriitilise verevarustuse häire korral on varasematest sadadest uuringutest teada, et isegi kõige parema tänapäevase ravi korral on aasta möödudes veerand inimestest surnud ja vaid veerand on kaebusteta. Autoloogset rakuravi ei saa kunagi massiliselt toota. Autoloogne rakuravi jääb alati sarnaseks pigem pimesoole lõikusele kui Aspirini tabletile.

Konverentsi viimane ettekanne on Omaraku Pangast, mille asutaja on Teie kolleeg Tiit Meren ja Mart Raik. Kas Eestis saab juba rasvast eraldatud tüvirakke säilitada tuleviku tarbeks ja mis kasutusotstarvet te sellel teenusel näete? Kui kallis see teenus on?

Me oleme peaaegu valmis rasvkoest pärinevate tüvirakkude kogumiseks ja säilitamiseks pangas. Säilitamise mõte seisneb sellest, et vananedes vananevad ka inimese tüvirakud. Vananedes tüvirakud kaotavad osa oma võimekusest. Seetõttu on inimesel kes hoolib oma tervisest mõttekas säilitada oma tüvirakud ajaks kui neid võib vaja minna.

Rakupanga puhul me räägime säilitamisest pikkadeks aastateks. Uued võimalused rakuravis tulevad iga aastaga.

Täna on rakuravi reserveeritud peamiselt nende haiguste raviks, mille raviks tavapärane meditsiin on jõuetu, või tulemus on ebarahuldav. Tuhanded kliinilised uuringud lubavad lähematel aastatel uusi rakendusi. Rakupank ei ole täna veel tehnilistel põhjustel oma tööd alustanud, loodetavasti sügiseks on tehnilised põhjused likvideeritud ja saame alustada.

Teenuse orienteeruv hind, mis sisaldab rasvaja tüvirakkude eemaldamist, tüvirakkude eraldamist ja säilitamist esimeseks viieks aastaks on umbes 5000-6000 eurot.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.