Anneli Kannus: Tervishoiuvaldkonna regulatsioonidest

Anneli Kannus
Anneli Kannus

Eestis on mitmeid valdkondi, mis on ülereguleeritud. Tervishoiuvaldkonnaga tunduvad olevat pigem vastupidised lood.

Me võiksime endale ükskõiksust lubada, kui oleksime rikas riik milles valitseb tervishoiutöötajate üleküllus. Täna see nii ei ole.

Kuna vaevleme tervishoiusüsteemis töötajate puuduse ning raha vähesuse käest, siis pole mõistlik olukord, kus iga haigla loob iseendale regulatsioone, kvaliteedisüsteeme, juhendeid jms, kuna see raiskab kõige kallima ehk inimressurssi tööaega. Üksinda nokitsedes ei suuda me tagada ka kõikjal ühtlast kvaliteeti.

Ravijuhendite töö käivitamine on küll kiiduväärt tegevus, kuid toimib samuti suures osas "vabast ajast" tegutsevate  inimeste toel, mistõttu on tegevus väga ajamahukas ning pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Samas tempos juhenditega edasi tegeledes ei jõua me iialgi vajaliku arvu juhisteni, sest olemasolevad hakkavad vananema sama kiirelt kui uued jõuavad valmida.

Täna räägime me lisaks vastutuskindlustusest, mille idee ja sisu liiguvad õigel teel. Samas on meil rakendamiseks reaalses elus palju enam takistusi kui puuduolev vastutuskindlustust reguleeriv seadusandlus. Meil ei ole piiritletud näiteks arsti ja õe vastutuse piir (v.a. mõnes valdkonnas).  

Reaalselt elame ikka veel ajastus, kus tööd teeb õde ja arve ning allkirja kirjutab arst ning kõik pigistavad sealjuures ühe silma kinni.

Ühelt poolt on see vastastikuse kõrge usalduse tunnuseks, näitab head meeskonnatööd ja erinevate professioonide pädevust, kuid vastutuskindlustuse võtmes on see ohu allikas.  Senine  seisukoht, et “haiglad peavad selliseid asju ise reguleerima”, ei ole patsiendi seisukohalt pädev. Patsient ei pea olema tuttav kõikide tervishoiuasutuste regulatsioonidega, vaid peab saama (sõltumata asutusest) kvaliteetset, professionaalset ja parimat võimalikku abi.

Aastaid on arutatud tervishoiuasutustes personali ja patsiendi suhtearvude ehk koormusnormide kehtestamise üle. Põhiargumendiks on siingi, et "siis tuleb mõni asutus kinni panna" vms. Oleme justkui jaanalinnud – kui norme ei kehtesta, siis on kõik ok. Reaalne elu viib aga selleni, et tervishoiutöötajad ei suuda enam sellise töökoormusega töötada, jäävad haigeks, lähevad ära või pakuvad lihtsalt kehvemat teenust, kuna ei füüsiliselt ega psüühiliselt seda paremini lihtsalt ei jõua pakkuda.

Eesti-suuruses väikeriigis võiksime teada iga oma inimest. Ammu oleks aeg uuendada tervishoiutöötajate registri andmestikku ning tuua ausalt välja, kui palju inimesi ja millise koormusega (kokku erinevates asutustes) meil tervishoiusüsteemis reaalselt töötab.  

Õhus hõljuv idee muuta tööseadusandlust, et tervishoiuasutuste seaduserikkumist vähendada, on lühinägelik. Vastutuskindlustuse kehtestamisega tõstatub reaalne tööaeg taas esile. Kõikides valdkondades on ju ületöötamisel ning vähesel puhkeajal negatiivne mõju, tervishoiusüsteemis võib see aga päädida hoopis suuremate mõjude, kui mitte öelda katastroofiga patsiendile.

Juba pikka aega on räägitud tervishoiusüsteemi kvaliteedikeskuse loomisest,  mis oleks üks võimalik, tervishoiuasutusi toetav, meede. Kvaliteedikeskuses töötaksid täistööajaga inimesed, kes oskavad ja tahavad tervishoiuasutuste ja -töötajate jaoks abivahendeid (juhendeid jt regulatsioone) luua.

Tõsi, mitmed kvaliteedikeskuse tegevused peaksid päädima nö määruste tasandi otsustena, sest kui üldse midagi Eestis reguleerida, siis tervishoiuteenus on kindlasti üks neist teenustest.

Koormusnormi kehtestamine on teine meede, mis näitab meile tänaseid, süsteemi reaalseid kitsaskohti. Koormusnormi kehtestamine miinimumtasandil ei muuda tänases süsteemis palju, kuna väikesemad ja enam hädas asutused on ehk tänagi miinimumstandardi lähedal. Suurematel asutustel võib olla töötajaid mõnes valdkonnas aga hoopis rohkem.

Oluline on koormusnormide puhul ka näiteks õe ja väljaõppinud hooldustöötaja suhtarv. Koostöö ja vastutus normi kehtestamiseks on kindlasti erinev kui õe kõrval töötab inimene kaheaastase väljaõppe või 40 tunnise täiendkoolitusega. Koos miinimumiga, mis peaks olema miinimum, et üldse teenust pakkuda, tuleks kehtestada ka maksimum.

Maksimum peaks tagama kvaliteetse tervishoiuteenuse kõikjal pakutavates asutustes. Personali hulk, mis võimaldaks saabunud abivajajal saada kvaliteetset abi võib mõnes valdkonnas esmapilgul tunduda ehmatav, kuid siis me vähemalt teaksime kindlalt mille poole ja miks me liigume.

Järgmise sammuna tuleks mõelda regulatsioonides eriõe vajaduse ja normi kehtestamisele. Täna on lihtsalt nii, et osa tegevusi liigub arstilt õele, õe tegevused omakorda hooldustöötajale.

Mitmes spetsiifilises valdkonnas võiks töö liikumise alguses ritta asetuda ka eriõde ning liikumise lõpus peaks taas tegema selge vahe kaheaastase õppe läbinute ning täienduskoolituse varal töötavate inimeste vastutuse vahel.

Mujal Euroopas näeme me tervishoiuasutustes tugipersonali palju laiemas valikus kui täna Eesti tervishoiuasutustes. Oluline vahe on vaid selles, et kõik need isikud on väljaõppinud, enne kui tervishoiuasutuses patsiendi või tervishoiutöötaja kõrvale asuvad.

Meie oleme püüdnud lõputut tervishoiutöötajate puuduse "auku" täita vaid tervishoiutöötajatega. Parim näide on tervishoiu kõrgkoolides koolitatavad erakorralise meditsiini tehnikud, keda osa haiglatest kasutab edukalt erakorralise meditsiini osakondades ning mõni asutus pole nende kaasamist isegi mitte katsetanud. Kvaliteetset teenust tuleb aga neil mõlemal pakkuda.

Kindlasti tasuks tänastel otsustajatel mõelda ka nendele spetsialistidele, kes tervishoiutöötajate põuas aitaks reaalset töökoormust leevendada.

Täna tehakse selliseid otsuseid pigem harjumusest ja ühe tervishoiuasutuse keskselt, kuid ehk oleks aeg küps, et üheskoos välja mõelda, milliseid spetsialiste me veel vajame?

Lisa kommentaar

  • Anneli Kannus
    Eesti Õdede Liidu mentorliige, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.