Ossinovski: ainult tööjõumaksudest ravikindlustust üleval ei pea

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski koos haigekassa juhi Tanel Rossiga.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski koos haigekassa juhi Tanel Rossiga.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles eile riigikogus küsimustele vastates, et vananeva rahvastikuga riigis ainult tööjõumaksul põhinevat ravikindlustuse tulubaasi pidada ei saa ja ravikindlustusse tuleb muudest maksudest lisaks panustama hakata.

Monika Haukanõmm, Vabaerakonna fraktsioon: Kuidas kavatseb valitsuskoalitsioon pikaajaliselt tagada Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse?

Jevgeni Ossinovski: Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on Vabriigi Valitsusele oluline küsimus ja meie tegevusprogrammi kohaselt on sotsiaalministeerium koos rahandusministeeriumiga saanud ülesande esitada ettepanekud tervishoiu lisarahastamiseks 2016. aasta kevadel.

Ettepanekute väljatöötamiseks moodustati töörühm, kus osalesid sotsiaalministeerium, rahandusministeerium, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liit ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Täiendavalt on ettepanekuid juba arutatud ka sotsiaalkindlustusreformi komisjonis ning lähiajal on kavas ettepanekuid arutada ka valitsuse kabinetiistungil.

Tulenevalt riigi eelarvestrateegiast ja muudest pakilisematest küsimustest on see arutelu tõepoolest esialgsest ajakavast maha jäänud, aga olen peaministriga rääkinud ja loodetavasti sügiseks on need arutelud siiski ära peetud. 

On teada, et praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis toob kaasa raskusi piisava tulubaasi tagamisel tulevikus. On selge, et vananeva rahvastikuga riigis ainult tööjõumaksul põhinevat ravikindlustuse tulubaasi pidada ei saa.

Mitmed riigid, näiteks Leedu, hiljuti on liikunud seda teed, et on hakanud mittetööhõivel põhinevatest tuludest, teistest maksudest ravikindlustusse ühe või teise süsteemi alusel juurde maksma. Ega pääsu ei ole ka meil, peame ka meie seda tegema.

Loomulikult on küsimus selles, kuidas seda teha, ja selle analüüsi käigus koostöös rahandusministeeriumiga kaaluti kahte erinevat varianti. Rahandusministeerium on välja pakkunud skeemi, et igal aastal hakatakse muudest riigieelarve tuludest tööealise elanikkonna vähenemisest tulenevat struktuurset tulude vähenemist kokkulepitud valemi alusel kompenseerima.

Piltlikult öeldes on iga-aastaselt prognoosi järgi aastani 2030 ja sealt edasi, kui palju tööealist elanikkonda jääb iga aasta jääb vähemaks, seda on võimalik kenasti prognoosida. Teisest küljes on vaadatud, mismoodi muutub Eesti elanike vanuseline struktuur, kuna vanuseline struktuur mõjutab ka haigekassa kulusid, kuna erinevas vanuserühmas olevatele inimestele tuleb erinevas mahus pakkuda erinevaid tervishoiuteenuseid.

Selle pealt on võimalik välja mõelda selline üsna keeruline, aga iseenesest võimalik valem, mille järgi seda struktuurset demograafilist muutust – see on tööealise elanikkonna vähenemine ja elanikkonna vanuselise struktuuri muutumine – nii palju, kui seda on, nii palju kompenseeritakse ravikindlustusele selle valemi alusel. 

Sotsiaalministeeriumi poolt oleme pakkunud lihtsama alternatiivi tulubaasi laiendamiseks ja see oleks põhimõtteliselt riigieelarveline eraldis võrdsustatud isikute eest, näiteks panustamine vanaduspensionäride eest, kes ise sotsiaalmaksu ei maksa, ehk need vanaduspensionärid, kes tööl ei käi.

Kui riik nende eest maksaks sotsiaalmaksu ära, siis oleks põhimõtteliselt pikaajaline mure lahendatud, sest tööealist elanikkonda jääb vähemaks, aga teda jääb eeskätt vähemaks selle tõttu, et meil tuleb eakaid juurde. Ja kui riik eakate eest sotsiaalmaksu ravikindlustusse ära maksaks, siis see vananemine ravikindlustuse mõttes probleemi kaasa ei tooks. 

Teine variant, mida on võimalik teha siis ka laste eest: riik maksab ära mingisuguse protsendi. Aga lapsi esiteks vaatamata suurtele sammudele perepoliiitikas tõenäoliselt lähiaastatel jääb vähemaks ja teiseks, lapsed ei ole erinevalt eakatest ülemäära suured tervishoiuteenuse tarbijad, kui vaadata seda kulu, mis erinevatele eagrupppidele haigekassa eelarvest läheb. Pensionäride eest panustamist on alates 2005. aastast Eestile korduvalt soovitanud WHO, rõhutades laiema tulubaasi olulisust rahalise jätkusuutlikkuse tagamisel. 

Nüüd, tõsi on see, et lisaks lihtsalt tulubaasi muutustele on see analüüs keskendunud mitmele teisele tervishoiu sisu teemale. Kindlasti tervishoiuteenuse kättesaadavus on olnud üks teema, kus me oleme näinud, et aastast 2013 on ravikindlustuse eelarve jooksva aasta positsioon püsivalt negatiivne olnud. Seda kindlasti ka arutame valitsuses.

Aastal 2021-2022, kui poliitika valikud ei muutu, saavad haigekassa reservid otsa. See ei tähenda muidugi seda, et nüüd võib veel viis aastat rahulikult oodata, vaid tähendab seda, et juba täna tuleks need otsused vastu võtta, et me sinna ei jõuaks. 

Lisaks on haigekassa poolt hinnatud ka katmata ravinõudlust, mille on aluseks on vastavate lepingute täitmisel ja tervishoiuteenuste tegelikule kasutusele prognoositud ravimahud. Prognoosile tuginedes võib väita, et praegu ei ole tervishoiuteenuste nõudlus kaetud. Selleks muidugi ei ole prognoosi vaja, vaid lihtsalt proovida helistada registratuuri.

Hinnatud ravinõudluse kasvu täielikul rahastamisel muutuksid haigekassa reservid negatiivseks juba järgmisel aastal ja samal aastal ei suudetaks täita ravikindlustuse seaduse kohaselt ettenähtud kohustuslikku reservi. Seega, kui tahta ravivajaduse nõudlust kiiremini katta, siis on vajalik samamoodi muuta haigekassa tulubaasi positiivsemaks.

Kui rahastada kogu katmata nõudlus, mida täna, ütleme, et puht niimoodi mehaaniliselt võttes ja kindlasti mitte lõpuni adekvaatselt, eeldaks see ligikaudu 130 miljonit eurot lisatulu ravikindlustuse eelarvesse. 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.