Tiina Uuetoa: avalikustamine ei näita arsti sõltuvust või sõltumatust ravimifirmast

Dr Tiina Uuetoa.
Dr Tiina Uuetoa.

Sel aastal 1. juunil avaldasid ravimitootjad esimest korda andmed tasude kohta, mida nad 2015. aastal tervishoiutöötajatele, apteekritele ja tervishoiuorganisatsioonidele maksid.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja ja arst Tiina Uuetoa toob tasude avalikustamise teemal antud intervjuus välja, et koolituskeskkonna tänase reaalsuse on loonud eelkõige olukord, kus Eesti riigil arstide mahukaks täiendõppeks raha ei ole ja selle olukorra parandamisega ei ole tulemuslikult tegeletud.

Milline Teie hinnang sellele muudatusele on, kas arsti nime ja saadud tasu avaldamine on ravimifirma ja arsti suhetes mõistlik variant või pigem tekitab rohkem ebameeldivusi?

Ravimtootjate Liidu sammu põhjusena on avalikkusele välja öeldud veendumus, et alates 1. juunist avalikustatavad arstile kulutavad summad toovad selgust arsti ja tootja suhetesse ja tekitavad ühtlasi usaldust ravimtööstuse vastu. Ehk teisiti - lootus parandada arstide-ravimtootjate suhte  kuvandit. Kui halb see kuvand on, et vajab parandamist on raske hinnata.

Praegu on tegemist Ravimtootjate Liidu ühepoolse mainekujunduse aktsiooniga, millega tuuakse avalikuks ja seega avalikkusele arutada arstide loengu- ja koolitustasud. Et viimane sõna on jäetud arstile, siis tulebki igaühel rahulikult hinnata, kas vastav info on avalikkuse ette sattudes tema jaoks neutraalne, kasulik või kahjulik ning vastavalt teha oma otsus. 

Arstide teatav ettevaatlikkus avalikustamise osas on mõistetav. Mõeldes ennast n-ö tavalise Eesti inimese maailma, kes konteksti ei valda, on suure tõenäosusega sündimas "kinnimakstud" arstide nimekiri. Seejuures ei satu praeguse reglemendi järgi nimekirja arstid, kes oma seoseid ei deklareeri.

Minu silmis ei näita avalikustatud nimekiri mitte kuidagi, kas arst, kellele maksti koolitustasusid, on või pole suutnud edaspidi säilitada oma sõltumatuse ravimfirmast.

Objektiivse pildi saamiseks peaks sama nimekiri kajastama, kui vähe või palju sponsoreeriva firma ravimeid "kinnimakstud arst" kasutas ja kui palju ta konkurentide ravivahendeid kasutas. Küll võib muutuda raskemaks patsiendile selgitada, et arst ei kasuta antud ravimit/ravivõtet mitte selle pärast, et ta käis selle firma koolitusel, vaid just see ravim või ravimeetod ongi antud patsiendile parim võimalikest.  

Arvestatava tõenäosusega võib prognoosida, et nn uuriva ajakirjanduse abiga kaldub avalikkus nimetatud summasid tõlgendama arstide "musta" lisasissetulekuna, mis lõpuks ometi on avalikuks saanud. Halva stsenaariumi järgi antakse sellega hoogu aruteludele, mille keerisesse võivad sattuda nii arstide palganõuded kui nn kallutatus ravi korraldamisel.

Lihtsustatult võib mittemeedikule ka loengupidamistasu serveerida kui arstile ravimfirmalt makstavat hiigelsummat napi pooltunni eest. Kõik lektorid teavad, et pooletunnilise loengu ettevalmistamiseks võib kuluda päevi ja nädalaid, tegelikult paneb esitaja sellesse kogu oma senise teadmise. See on lisatöö arstile ja seda tehakse vaba aja arvelt. 

Sisulise poole pealt tunnistan, et piinlikku lausreklaami arsti suust mõnele ravimile või ravimeetodile pean mitteprofessionaalseks ja seda kuuleb-näeb harva.

Samas kerkib lootus, et fookusesse võetakse teemad, mis antud meetmega eluliselt haakuvad, näiteks Eesti arstide elukestva koolituse korraldus tervikuna. Ei tohiks unustada, et ülekaalukalt jätku-koolitatakse diplomeeritud arste Eestis praegu rahvusvaheliste farmaatsiakompaniide toel.

Sõnum arstidelt võiks siinkohal olla, et koolituskeskkonna tänase reaalsuse on loonud olukord, kus  Eesti riigil arstide mahukaks täiendõppeks raha ei ole ja selle olukorra parandamisega ei ole (tulemuslikult) tegelnud ükski ametkond.

Halvasti haritud arst ei oma pädevust, et teha patsiendi jaoks parimaid otsuseid. Koolitatud kolleegid on paremate ravivõimaluste suunas avatud, paremad spetsialistid.

Kas ravimifirmad maksid Teile mullu tasusid? Kas andsite neile nõusoleku makstud tasude avalikustamiseks ja miks?

Jah, et teen koostööd erinevate ravimfirmadega, siis olen 2015. aastal saanud loengutasusid ja osaliselt väliskoolituste kompensatsiooni. Ei tohi unustada, et ka praegu deklareerivad ravimtootjad arstidega töölepingute tegemisel maksuametis loengutasud ja vastav info on huvilisele päringuga kättesaadav olnud enne 1. juunit sel aastal.  

Samuti raporteerivad ravimfirmad tehtud koolituste kulusid aruannetes ravimiametile. Avalikustamise käivitamisega räägime meetmetest, kus teatav finantsinfo arstide osas on Eestis muutunud kättesaadavaks lihtsustatud kombel. 

Teema peaks olema kahepoolselt avatud – kui keegi tunneb huvi mõne arsti lepingute ja toetuste kohta, siis peaks ka arst nägema, kes sellist huvi tunneb.

Miks arst võiks kaaluda keeldumist avalikustamisest? Esimene põhjus on, et käimasolev avalikustamine leiab ühiskonnas rakendamist valikuliselt ja ühe ameti pidajatel. Elukestev õpe on Eestis norm ka tuhandetele mittemeedikutele, keda koolitatakse kohapeal ja välisriikides, kasutades väga erinevaid rahastusallikaid. 

Arstil puudub veenev põhjus, miks oma loengutasu või koolitustoetuseid raporteerida seni, kuni töötasude ja koolituste kompensatsioonid pole Eestis universaalselt avalik teave. Liiati on mingi osa infost avalikkusele „surnud“, sest kõik ravimfirmad pole Ravimtootjate Liidu liikmed ja koodeks avalikustamise nõudega neile ei laiene.

On arste, kes koolitavad ennast teiste instantside abiga ja mitte ravimfirmade toel, aga raha kulub sellekski.   

Mul puudub ka ülevaade, kuidas Euroopas tervikuna praktiseeritakse sarnast avalikustamist arstide jaoks ja mis on mõõdik, kuidas hinnata avalikustamise meetme efektiivsust. Küsimuseks jääb, kas avalikustav arst mõjub usaldusväärsemalt ja milliseid järeldusi ja mille kohta saab teha alates 01.06.2016. avalikustatud info põhjal.  

Positiivses valguses ja heausksena saab siinkohal lõpetada lootusega, et antud muudatus on üheks sammuks teel  suuremale läbipaistvusele, mis on demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Avalikustatud Eesti arstide nimekiri võiks näidata, kes on vastutavad eriala arengu eest, nii liidrite kui potentsiaalsete kohalike jätkukoolitajatena.

Enamasti ongi Eestis parimateks edasikoolitajateks arstid, kes on avatud elukestvale õppele ja muuhulgas läbivad osa koolitustest väljaspool Eestit.

Loe samal teemal ravimifirmade esindajate ja teiste tervishoiutöötajate arvamusi 14. juuni Meditsiiniuudiste paberlehest.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.