Karin Alamaa-Aas: Patsiendi tervis ei saa olla vahend sissetuleku kasvatamiseks

Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas
Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas

Peaaegu iga päev loeme uudiseid ja arvamusi sellest, kuidas tuleb muuta tervishoiusektorit efektiivsemaks, personaalsemaks ja tuua patsiendile lähemale.

Esmatasandi tervishoiusüsteemis räägitakse perearstidest ja -õdedest, patsientidest, kuid märksa vähem mainitakse apteeke ja apteekreid. Meid justkui ei peeta selle süsteemi osaks, kuigi me ju ometi oleme seda. Sealjuures paljuski kasutamata ressurss, mis õigel suunamisel aitaks tervishoiu kulusid kõvasti kokku hoida.

Apteek on asutus, mis on iga päev ja pikalt avatud, abi on hästi kättesaadav ja professionaalne. Aga miks siis ikkagi jäetakse apteegid mängust välja? Ilmselt on põhjus jätkuvalt selles, et apteegimaastikul on ikka veel palju segadust ja endiselt põrkuvad kaks erinevat maailmavaadet, kus ühel pool on proviisor/farmatseut kui tervishoiutöötaja, kes on orienteeritud patsienti aitama ning teisel pool mitteapteekrist omanik kui majandusinimene, kes on orienteeritud kasumi teenimisele.

Eraldi võttes on ju kõik korras, ettevõtja eesmärk peabki olema kasumi teenimine, kuid tervishoius ei tohi kasumi teenimine olla eesmärk omaette ja patsiendi tervis vahend sissetuleku kasvatamiseks, vaid prioriteet on apteegis patsiendi tervise hoidmine. Majandushuvide ja tervisekaitse vahel tuleb leida mõistlik tasakaal.

Kui apteek oleks kaubandusettevõte, siis ei saaks ta olla osa tervishoiusüsteemist. Ehk viies apteegi tervishoiusektorist kaubandussektorisse, kus kehtivad kaubandusreeglid, saavad apteekidest poed ja apteekritest müüjad, kus tervishoiuga ei ole enam mingit pistmist ning kellega ei saagi tervishoiusüsteemis arvestada.

Teema tuli jällekord päevakorda, kui Südameapteegi vastne juht, endine toiduainetööstur Katre Kõvask ütles 11. aprilli 2016 Med24-s selgelt ja valjult välja, et apteegi mõiste on muutumas ja apteegi tulevik on kaubandus. Juba praegu positsioneerib ettevõte ennast kaubandusettevõttena!

Veel kurdab Kõvask, et Tartu Ülikoolist tulevad väga tugevate erialaste teadmistega proviisorid, kuid kahjuks ei õpetata koolis "päris elu" ja seetõttu peab noored ümber õpetama ja kasvatama… kelleks? - Müügimeesteks? Turundusspetsialistideks?

Noored proviisorid tulevad apteeki kaasaegsete ja suurepäraste erialaste teadmistega, olles valmis nõustama patsiente ravimialaselt, lähtudes patsiendi probleemist ja oma teadmistest ning sellest et iga ravim on mürk, mille vääral kasutamisel võivad olla väga rasked tagajärjed. Samuti teavad nad, et ka toidulisandeid ei ole vaja ilmaasjata tarvitada.

Tulles apteeki hakkavad noored oma teadmisi realiseerima, öeldes nii mõnelegi patsiendile pärast vestlust ja probleemi analüüsi, et tema ei näe praegu vajadust ühegi ravimi ega ka toidulisandi järele, vaid näiteks lihtsalt nõustab patsienti tervisliku toitumise osas ja soovitab rohkem liikuda. See on tervishoiusüsteemis täiesti normaalne käitumine, kuid kindlasti tekitab küsimusi kaubandusettevõtte juhtkonnas.

Veel räägib Kõvask, et apteegid ei ole niivõrd enam ainult haigetele suunatud, vaid rohkem tervetele, et oma tervist ja ilu säilitada, ehk pannakse rõhku rohkem toidulisanditele, nahahooldusele ja nõustamisele. Jah, osa sellest on täiesti õige, sest mida rohkem tervisehädasid me suudame ennetustegevusega ära hoida, seda parem - nii patsientidele kui ka haigekassa rahakotile. Kuid vale on väita, et apteeker peab uuendusmeelseks olemiseks ravimitest rohkem toidulisandeid ja kreeme soovitama. Sellisel juhul nihkub fookus tervishoiult mujale.

Kaasaegne arenev apteek ei ole kindlasti rohupood, kus põhirõhk on kreemi ja proteiinipulbri müügil, vaid veel suuremate erialaste teadmistega patsendile suunatud ennetuse ja nõustamisega tegelev tervishoiuasutus. Haiged ei kao kuhugi, kuid muutuvad haigused ja ravi ning seetõttu peab apteeker end pidevalt erialaselt täiendama ja ajaga kaasas käima, ehk ülikoolist saadud põhjalikud erialased teadmised ongi äärmiselt olulised. Tulevikusuund on ennetus ja personaalmeditsiin ja sellega peab kaasa minema ka nüüdisaegne apteek.

Tuleviku apteek on enam integreeritud esmatasandi tervishoiusüsteemi. Seda on võimalik teha vaid siis, kui meie süsteem on muutunud tervishoiupõhiseks ja professionaalseks, kui meie apteeke omavad ja juhivad oma ala spetsialistid eriala väärtushinnangutest lähtuvalt, küsides vajadusel nõu teistelt spetsialistidelt - juristidelt, majandusanalüütikutelt jne.

Kahjuks või õnneks näitas Katre Kõvaski intervjuu jällekord, et muudatused apteegisektoris on hädavalikud ja juba alustatud reformid tuleb ellu viia niipea kui võimalik, et päästa veel mis võimalik.

Lisa kommentaar

  • Karin Alamaa-Aas
    Eesti Proviisorite Koja esinaine

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.