Helid võivad aidata kaasa autistlike laste kõne ja þestide arengule

Autistlikel ja muude sarnaste seisunditega lastel esineb tihti raskusi erinevates suhtlemisvaldkondades.

Hiljutine Göteborgi Ülikoolis valminud lingvistika-alane doktoritöö näitab, et sellised lapsed võivad arendada oma kõne- ja þestikuleerimisoskust ning rütmi- ja viisitaju, kuulates erinevaid kõnehelisid.

On hästi teada, et autistlikel, Aspergeri sündroomiga, ebatüüpilise autismiga ja keskendumishäirega (koondnimetusega autismispektri häire, ASC) lastel esineb tihti probleeme þestikuleerimisega ning kõne rütmi ja meloodilisusega, kuid uuringuid on neis valdkondades vähe läbi viidud.

Üheks kõne helistruktuuri uurimise põhjuseks on asjaolu, et selles valdkonnas toimub areng varases lapsepõlves, mil me õpime kõnevoos erinevaid helisid ja silpe eristama. ASC-ga lastel on sellega tihti probleeme, sest neil võib olla raske sensoorseid muljeid sorteerida, üheaegselt kuulata, vaadata ja oma keha kogeda. Lisaks sellele võib mõningaid sensoorseid muljeid eriti tugevalt tajuda.

ASC-ga lastel on sageli hea detailitaju ning seetõttu võib rakendada keskendumist helide ja silpide harjutamisele, et saavutada koostoimet ja arendada teisi lingvistilisi valdkondi.

"Me tahtsime välja selgitada, kas meetodit, mis keskendub ASC-ga laste tüüpilistele omadustele, saaks kasutada erinevate lingvistiliste oskuste, nagu näiteks silpide ja lausete moodustamise, ent ka intonatsiooni ja þestikuleerimise arendamiseks," ütleb doktoritöö autor Pia Nordgren.

Nordgren vaatles kolmes erinevas uuringus kaht ASC-ga Rootsi poissi. Järk-järgult võeti kasutusele minimaalseid sõnapaare, mille sõnad erinesid ainult ühe kõneheli poolest (näiteks p-b), et suurendada teadlikkust foneemilistest kontrastidest ja sõnade sümboolsetest tähendustest. Tulemused näitavad temporaalset seost fonoloogilise struktuuri, kõne meloodia ja þestide vahel.

Lisaks näitab uuring, et kuulmis- ja nägemistaju võib olla ASC-ga lastel oluliseks keele arengu eelduseks. Kui need lapsed kuulavad ja jälgivad, on olemas potentsiaal suhtlemisvõime arenguks kõne ja þestide vahendusel.

Doktoritöö hüpoteesi aluseks on inimaju puudutavad teooriad. Põhiidee kohaselt stimuleerib kõne mõistmise ja teostamisega seotud ajupiirkondi kuulamine ning seetõttu võib see kaasa aidata üldise helide tekitamise arengule, ent ka oskuslikumale silpide moodustamisele ja uute sõnade kasutamisele. Lisaks võib see mõjutada ka kõne meloodilisust, þeste ja teisi lapse keelekasutuse valdkondi.

"Ühtlasi võis lastel täheldada arengu märke kõne meloodilisuse osas, kuigi see polnud antud meetodi eesmärk. Ühel lapsel arenes ka þestikuleerimisoskus, vaatamata asjaolule, et sellekohaseid otseseid harjutusi ei rakendatud," ütleb Nordgren.

Doktoritöö tulemused toetavad seisukohta aju mehhanismist (näiteks peegelneuronid), mis on sillaks taju ja kõne tekitamise vahel. Lisaks näitavad need, et kõne ja þestid omavad koostoimet ning nende vahel on tugev seos. Peale selle on võimalik, et ASC-ga lastel aitavad käeliigutused keele ja kõne arengule kaasa.

"Täiendavad tulemused näitavad, et äärmise kõnepeetusega ASC-ga lastel võib kõneoskus välja kujuneda isegi veel viieaastaselt. Seega võib antud meetod osutuda kasulikuks neid lapsi puudutavate ravivõtete väljatöötamisel ning olla ühtlasi aluseks edasistele lingvistilistele uuringutele selles valdkonnas," ütleb Nordgren.

Lisa kommentaar

  • Tõlgitud väljaandest Medical News Today

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. august 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.