Psühhiaater: vajame muutust reaktiivselt meelelaadilt proaktiivsele

Helena Lass, Unego OÜ psühhiaater.
Helena Lass, Unego OÜ psühhiaater.

Ilmselt on kõik arstid märganud, et meditsiin tervet inimest eriti ei kõneta.

Psühhiaatria raskuskese pole suunatud tervete ja ambitsioonikate tööealiste inimeste poole. Ka töötervishoid ei kata vaimse vormi ja intrapersonaalsete oskuste teemat.

Vaja on häid enesejuhtimise oskuseid. Selles kirjatükis keskendun intrapersonaalsetele oskustele. Need oskused on vaimse vormi alus ja tugev vaimne vorm on iga peaga töötava inimese vundament.

Sedamööda, kuidas tehnoloogia osakaal meie eludes aina suureneb, tõusevad just proaktiivsed oskused oma elu juhtida ja vaimselt vormis püsida tähelepanu keskpunkti. Oma elu kõige suuremate väljakutsete, pingete ja konfliktidega puutub inimene kokku just tööl, mistõttu vajame seal eriti häid oskusi ennast juhtida.

Et seda efektiivselt teha on oluline eristada otseselt füüsilisi ja intrapersonaalseid (intra – seespool, personaalne – isiklik vastutus) funktsioone.

Lükkan ümber müüdid, et enesekohased oskused on abstraktsed, vajalikud vaid eraelus või n-ö hinge pärusmaa, mida ei saa uurida. Ka selles valdkonnas on vaja saavutada konkreetsus ja selgepiirilisus. Selle asemel, et rääkida ajalooliselt kasutusel olnud terminitest “hing” või “vaim”, on täpsuse huvides pigem soovitatav kasutada termineid “intrapersonaalsed funktsioonid” ning vastavalt ka “intrapersonaalsed oskused”.

Selline funktsioonipõhine jaotus on tervete keskne ja rõhutab praktilisust.

Kannatama hakkab ka somaatiline tervis. Hiljutise globaalse metauuringu (University College London jt, avaldatud ajakirjas The Lancet oktoobris 2015) tulemusel avaldati, et infarktirisk suureneb järk järgult vastavalt nädalas töötatud töötundidele ja on 33% suurem neil, kes töötavad üle 55 tunni nädalas.

See pole tingitud raskest füüsiliselt tööst, vaid eelkõige töökoormusest tekkiva emotsionaalse pinge, mentaalse ülekoormuse ning pideva ümberhäälestumise vajadusega keset infomüra.

Üle-euroopaline uuring (Matrix, 2014) tõi välja, et ainuüksi depressiooni kulu ettevõtetele on 617 miljardit eurot aastas. Tervise Arengu Instituudi statistika põhjal oli 2014. aastal kolmandik kõigist töövõimetuslehtedest Eestis tingitud stresshäiretest.

Intrapersonaalsete oskuste defitsiidi tõttu ühiskonnas pole inimestel praktilisi teadmisi, kuidas efektiivselt keskenduda, aktiveerunud emotsioonidega toime tulla, hoida mõtlemist sihipärasena ja seda vajadusel vaibutada, et seeläbi ise oma stressitaset reguleerida.

Oskamatus vaibutada päeva vältel aktiveerunud tundeid ja mõttetegevust põhjustab unehäireid ning üldist võimetust end töö lainelt välja lülitada.

Intrapersonaalsete oskuste defitsiidi tõttu kannatab ka somaatiline tervis, kuna aina sagedamini süüakse pigem emotsiooni ajendil, kui tühja kõhu tõttu ning oma emotsioone püütakse reguleerida alkoholi või suitsetamise abil. Inimesed loodavad saavutada heaolu läbi tarbimise.

Sel aastal Global Wellness Institute’i poolt avaldatud uuringust selgus, et kui inimene tajub tööd tervist kahjustavana, siis 84% vastanutest tõi välja kahjustust vaimsele tervisele, seejärel 75% kahjustust üldisele õnnelikkusele ning 64% füüsilisele tervisele.

Samuti selgus Global Wellness Institute’i uuringust, et inimeste prioriteedid on muutumas ja emotsionaalne ning intellektuaalne heaolu on saamas sama oluliseks, kui füüsiline. See tähendab vajadust pöörata füüsilise kõrval senisest rohkem tähelepanu intrapersonaalsele tervisele.

Õiged tööriistad parandavad elukvaliteeti. Kuidas mõjutavad intrapersonaalsed oskused inimese võimekust tööl? Muretsemine, tähelepanu hajumine, taipamatus, initsiatiivi muutlikkus, edasilükkamine, emotsiooni ajendil käitumine, närvi minemine, pinges olemine jne – kõik need intrapersonaalsed sündmused pärsivad professionaalsete võimete kasutamist.

Professionaalsete oskuste ja hariduse kõrval ei ole siiani piisavalt palju keskendutud enesejuhtimise koolitustele ja sellest on saanud pudelikael. Heaolu pole mitte preemia vaid baasiline tervise seisund, millest lähtuvalt inimene suudab suunata oma tegevusi, tööd ning elu.

Vaimne vorm on seotud töövõimekusega. On selge, et vajame põhimõttelist muutust reaktiivelt meelelaadilt proaktiivsele. Eesmärk on oskuste tugevdamine igas olukorras ja mitte ainult probleemide vältimiseks, näiteks läbipõlemise ennetus, vaid parema kvaliteedi saavutamiseks.

Heas vaimses vormis olev inimene teeb ka head tööd ning hoolitseb proaktiivselt oma tervise kõikide tahkude eest.

Psühhiaater Helena Lass korraldas 5. mail KUMUs järjekorras juba teise teadliku ettevõtluse konverentsi, seekord oli see pühendatud teemale “töökeskkond, heaolu, tõhusus”.

Lisa kommentaar

  • Helena Lass
    Unego OÜ psühhiaater

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.