Kalda: Enamikes Euroopa riikides on peremeditsiini residentuur 4 aastat

Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli professor
Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli professor

Peremeditsiini professor Ruth Kalda on veendunud, et nende erialal oleks vaja kindlasti residentuuri pikendada.

Praeguse kestusega 3 aastat oleme üheks erandlikuks kliiniliseks erialaks, kus väljaõpe on nii lühike. Enamasti on kliiniliste erialade residentuuri kestus 4-5 aastat. Isegi töötervishoiu arstid õpivad 4 aastat.
Enamikes Euroopa riikides on peremeditsiini residentuuri kestuseks 4 aastat ja on riike, kus õpitakse ka 5 aastat. Seda sel põhjusel, et perearsti eriala ei ole lihtne, kuhu igaüks võib oma kõrgkooli lõpetamise järgsete teadmistega tulla ja praktiseerida. Ka väliseksperdid, kes käisid meie eriala väljaõpet hindamas selle aasta alguses andsid selgelt pikendamise soovituse.

Pikendamise põhjused on järgmised:
1. Peremeditsiini eriala on väga mitmetahuline eriala, kus lisaks kliinilistele teadmistele on vajalikud ka organisatsioonilised ja tervishoiukorralduslikud teadmised, meeskonnatöö ja efektiivse suhtlemise alased teadmised. Seda kõike mahutada kolmele aastale on väga keerukas kui mitte võimatu. Seetõttu on suhtlemisel noorte arstidega jäänud ka selgelt kõlama, et vajadus pikema residentuuri järele on olemas, et saavutada iseseisvaks tööks parem ettevalmistus. Erinavalt teiste erialade residentuuridest, kus tööle minnakse valdavalt haiglatesse ja kus on ümberringi toetav ja nõuandev kollektiiv, võib perearst töötada sageli ka üksi, kus kelleltki kiirelt nõu küsida pole.

2. Eestis soovitakse perearsti väravavahi funktsioone tugevdada- ehk et kehtestada saatekirjaga juurdepääsud ka nendele erialadele, kus seda täna ei ole nt psühhiaatria, naha-ja suguhaigused, silmahaigused. Oma residentuuri korraldades oleme lähtunud kehtivast tervishoiukorraldusest ning muutuste sisseviimise eelselt oleks kindlasti vajalik parandada ettevalmistust eelpoolnimetatud erialadel. Praegu meil näiteks puudub üldse silmahaiguste praktiline õpe meie residentuuris, samuti on vaid ühekuised tsüklid nii naahaigustes kui ka psühhiaatrias. Pikendamiseks puudub praegu võimalus, sest 3 aasta sisse kõike ei mahuta. Et väravavahi funktsioon oleks sisuline, mitte vaid tehniline, ehk et vaid saatekirja kui loa pöörduda teise etappi, väljastamine, on kahtlemata vaja paremat ettevalmistust.

Saime minister Jevgeni Ossinovsklit vastuse, kus teatatakse, et meie eriala residentuuri ei pikendata. Saan aru tagamaadest- kui residentuuri pikendada, siis on ka järelkasvu juurdetulek aeglasem. Seda muidugi ei soovita. Samas, kui panna ühele kaalukasuile parema ettevalmistusega noor arst, kes suudab lahendada enamik probleeme esmatasandil ilma, et peaks patsiente suunama liigselt eriarstiabisse ja teisele kaalukausile arst, kes küll kiiremini asub tööle, aga ettevalmistus võiks olla parem, siis kumb on lõpp-kokkuvõttes kasulikum patsiendile?

Lisa kommentaar

  • Ruth Kalda, peremeditsiini professor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.