Eesnäärme vähi varajane diagnoosimine ja aktiivne jälgimine

Isa ja poeg puhkusel lõunas mere ääres.
Isa ja poeg puhkusel lõunas mere ääres.

Tartu Ülikooli kliinikumi uroloog Mihhail Žarkovski annab ülevaate, mis juhul jäetakse mehed eesnäärmevähiga jälgimisele ja mis juhul kohandatakse aktiivset ravi.

Lugu ilmus 14. juunil Meditsiiniuudistes ja põhineb arsti ettekandel Kliinik 2016, tänavu veebruaris.

Taustaks tõi Žarkovski välja, et Eestis on eesnäärmevähki (ENV) haigestumus 100 000 mehe kohta kasvutrendis, aga see on nii kõikjal maailmas. "Vaatamata sellele, et me ENV järjest rohkem ja varem diagnoosime, on suremus suhteliselt stabiilne," jätkas ta. "Seega osa neist haigetest, kellelt leiame varases staadiumis vähi, ei põe seda kliiniliselt. Mida nendega siis teha?"

On teada, et meeste risk haigestuda ESV on 1:6-le, aga surra 1:30. "Pigem surrakse kardiovaskulaarsetesse haigustesse," lausus Žarkovski. Juba eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpus rootslased avaldanud ühe huvitava uuringu, mille järgi nad olid jätnud osa mehi ilma ravita, lihtsalt jälgimisele. Uuringust selgus, et kui jätta madala maliigsusega patsiendid ravimata, siis 10 a jooksul haigus progresseerub 72%, viie aasta jooksul aga vaid pooltel. Metastaasid tekkisid 10 aasta jooksul 23% haigetest ja suri 8% - ja seda ravimata meeste puhul. Aga sellel ajal diagnostika ei olnud niivõrd täpne nagu praegu. Hetkel on palju rohkem võimalusi läbi viia täpsemaid uuringuid ja eristada madala maliigsusega kasvajad kõrgmaliigsetest.


Žarkovski lisas, et Euroopa Eesnäärmevähi randomiseeritud uuringu järgi tuli selleks, et päästa üks inimelu, opereerida 27 haiget. "Seega 26 oli saanud ravi asjata," tõdes ta.
Kasutusel on raviviis "aktiivne jälgimine" - mida pakutakse peamiselt noorematele meestele kelle oodatav eluiga üle 10 aastat ja jälgimine toimub kindla skeemi järgi. Teine võimalus on "oota ja vaata" - seda rakendatakse vanematel inimestel, kes pöörduvad tagasi siis, kui neil tekivad olulised sümptomid.


Nende haigete, kes jäävad aktiivsele jälgimisele, üldine 10 aasta elulemus on umbes 70%. "Aga vähi mõistes on nende elulemus isegi 95%," täpsustas Žarkovski. Seega surrakse ka muudesse haigustesse kui ENV.
Kui paljud mehed lähevad aktiivselt jälgimiselt üle aktiivsele ravile? Žarkovski sõnul esimese jälgimise aasta järgselt u 18-25%, aga teisest ja kolmandast aastast tekib platoo ehk stabiilsus. "Kasvajad ei muutu sageli siis enam agressiivsemaks," selgitas ta. Kuidas nende inimeste elukvaliteet on? "Kindlasti parem kui opereeritud või kiiritatud haigetel. Üldiselt esineb neil vähem erektsiooni- ja põiepidamatuse häireid."
Kas haiged kardavad aktiivset jälgmist? "Siin on tähtis koht arstlikul nõustamisel. Teame, et ENV areneb aeglaselt, võib võtta aastaid, kuni võib anda siirdeid, arst peab oskama seda patsiendile selgitada," lausus uroloog.


Ta jätkas kliinikumis tehtud uurimise tutvustamisest. Aastatel 2012-2014 oli võetud 756 eesnäärme biopsiat. Selle seas olid nii esmased kui ka korduvad haiged. "Üle 50% haigetest olime kasvajaid leidnud ja neist, kellel biopsiad olid positiivsed 27%-l ravimeetodiks oli kas aktiivne jälgimine või "oota ja vaata" vanuse või kaasuvate haiguste tõttu," jätkas Žarkovski. Neist 78% läbis esimese aasta protokollbiopsia. Kui selles arengut ei ole, siis külastused hõrenevad.
"Täna räägin neist, kes läbisid selle esimese aasta biopsia, neid oli 72 haiget. Ülejäänud kas olid kadunud või juba ravile suundunud, kuna nende PSA tõus oli märgatav. Üks patsient oli surnud ja viis oli üle viidud lihtjälgimisele ("oota ja vaata" meetod)," selgitas uroloog.
Pärast aasta protokollbiopsiat esines 22,5% haigetest histoloogiline koeline progressioon. "Need haiged kuuluvad juba aktiivsele ravile, neid nõustatakse, valikus on kas kiiritus- või operatiivne meetod," lausus ta. Kuid umbes samal hulgal meestest ei leitud üldse kasvajarakke biopsiast. "See haige ei kuulu üldse aktiivsele ravile. 55% haigetest avastasime, et kasvaja suurus ja pahaloomulisuse aste ei olnud muutunud kehvemaks," lisas Žarkovski.


Õnneks on tema sõnul ka teised Eesti uroloogid hakanud aktiivse jälgimisega tegelema. "Lihtsalt tuleb jälgida kriteeriume ja protokolli, sest neil haigetel on elukvaliteet parem ja nõustamine peab olema hea, et nende ärevust ja depressiooni maha võtta," jutustas ta enda kogemustest. Otsusele jääda aktiivsele jälgimisele ei ole tegelikult vastu mitte niivõrd haiged, kui nende ärevusse aetud perekonnaliikmed, kellel tekib kahtlus, et haigeid ei taheta ravida. "Minnakse teise arsti juurde, kes määrab aktiivset ravi jne," kirjeldas Žarkovski. Seetõttu ta rõhutas ka patsiendi lähedaste kaasamise vajadust, kui selliseid olulisi otsuseid tehakse.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.