Iga torkevigastus võib olla ohtlik

Torkevigastused on tervishoiuasutustes üks sagedasemaid vigastusi, mida tervishoiutöötajad saada võivad. Torgetest saadud vigastused võivad olla eluohtlikud, kui tegemist on nakkusega, mis levib vere kaudu organismis edasi.


Euroopas registreeritakse igal aastal ligikaudu 1,2 miljonit nõelatorget. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2013. aastal Eestis 14 nõelatorke juhtumit, millest ühel oli ka raske tagajärg. 2014. aastal registreeriti 19 juhtumit, millest kaks olid rasked. Kui võrrelda Eesti statistikat Euroopa omaga, siis on üsna suur tõenäosus, et mingi osa torkevigastustest jääb Eestis registreerimata (Statistikaamet teeb küsitlusuuringuid tööõnnetuste kohta ja nende andmete põhjal on näha, et Eestis registreeritakse ametlikult tööõnnetusi 2,4 korda vähem kui tegelikult juhtub. Tööinspektsiooni ametlik tööõnnetuste statistika põhineb arsti teatistel ja tööandjate poolt esitatud tööõnnetuste raportite andmetel).

The European Biosafety Network koos Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga viis selle aasta jaanuaris läbi küsitluse, millega uuriti torkevigastuste teadlikkust ja ohutusnõuete täitmist. Küsitluses osales 21 Euroopa Liidu riiki, sealhulgas ka Eesti. Tulemused näitasid, et kõige suurem teadlikkus ja kontroll torkevigastuste üle on Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Skandinaavias ja Suurbritannias. Kõige vähem tähelepanu pööratakse torkevigastustele Sloveenias, Ungaris, Kreekas, Poolas, Küprosel ja Eestis. Küsitluses hinnati nii töökeskkonna riskianalüüsi sisu kui ohutusnõuete täitmist ja töötajate juhendamist ohutute töövõtete osas.

Tihti kaheldakse, kas imepisike torkehaav on ikka tööõnnetus ja kas seda peab registreerima. Vastus on, et tööandja huvides tegutsemise ajal saadud torkevigastus on tervisekahjustus ja see on tööõnnetus. Ei ole vahet, kas torkevigastus toimub saastanud nakkusohtliku esemega või mitte, tööandja peab igal juhul registreerima kõik tööõnnetused, sealhulgas ka torkevigastused. Töötaja peab aga koheselt teavitama tööandjat või tema esindajat ning töökeskkonnavolinikku toimunud õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest. Ükski tööõnnetus või „napikas“ (õnnetusjuhtum) ei tohiks jääda registreerimata, ka mitte torkehaavad ja –vigastused, kuigi neid peetakse tihti väikesteks vigastusteks. Teadaandmise eesmärk on õppida juhtunust, et vähendada sarnaste olukordade tekkimise riski ning nii säästa kolleegide tervist.

Juhtunust teatamata jätmise põhjuseks võib olla:
• madal teadlikkus bioloogilistest ohuteguritest (ebapiisav juhendamine);
• hirm kaotada töökoht (kardetakse, et tööõnnetuse teatamisel järgnevad sanktsioonid);
• teadmatus tööõnnetuse olemusest (arvatakse, et meditsiinis ikka juhtub, et saan torgata);
• töötajatel puuduvad juhised, kuidas käituda tööõnnetuste korral.

Näide. Eestis oli praktikal Portugalis õppiv üliõpilane. Praktikant teostas süstimisprotseduuri. Protseduuri lõpetamisel hakkas praktikant süstla saastunud nõelale nõelakaitset tagasi asetama ja kogemata torkas nõelaga oma vasaku käe nimetussõrme. Praktikant ei olnud kursis haigla juhendiga, mis ütles, et kasutatud nõelale nõelakaitse tagasiasetamine on rangelt keelatud. Järeldus - juhendaja ei juhendanud piisavalt, sest praktikant eksis selle nõude vastu.

Näide. Kannatanu töötas EMO osakonna vastuvõtukabinetis. Patsiendi haava õmblemisel vigastas ta verega kokku puutunud nõelaga oma vasaku käe nimetissõrme otsa. Töötaja käitus vastavalt tööandja juhistele ning pöördus infektsiooniarsti poole, kes määras ennetava ravi. Infektsiooniarst väljastas töötajale töövõimetuslehe.

Tööandja peab töötajat juhendama ning selgitama talle, millised riskid tema töökeskkonnas esinevad, kuidas tööd tehes oma tervis hoida, milliseid töövõtteid kasutada ning mida teha, kui õnnetus siiski juhtub. Riske aitab välja selgitada töökeskkonna riskianalüüs, mille tööandja peab esmalt läbi viima. Tervishoiuasutuse üks riskiolukordi on torkevigastuse saamine ning töötajate teadlikkust selles ohust tuleb tõsta, et vältida võimalikke ohte.

Tööandjad peavad erilist tähelepanu pöörama ja põhjalikumalt juhendama välisriikide praktikante, kelle meditsiinitehnoloogia ja teadlikkus võivad erineda Eesti omast.

Numbrite põhjal on Eestis olukord hea, kuid karta on, et see ei kajasta olukorda objektiivselt. Seetõttu tuleb kõnealuse teemaga regulaarselt tegeleda (inimesi koolitada ja teadlikkust tõsta). Kindlasti tuleb kokkupuutejuhtumitest teavitada ja registreerida kõiki tööõnnetusi. Nii on hiljem võimalik ka töötajal endal oma terviseseisundit tõendada ja seostada haigestumist kutsetööga.

Lisa kommentaar

  • Janor Soop,
    Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.