Hüpokoerte projektist Eestis

Hüpokoeraks sobib pikema koonuga koer.
Hüpokoeraks sobib pikema koonuga koer.

Diabeedi abikoerte ehk hüpokoerte teema jõudis Eestis esmakordselt laiema avalikkuse ette 2013. aasta novembris, kui Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu (ELDÜ) aastakonverentsile tulid sellest rääkima külalised Soomest.

Teemat käisid tutvustamas hüpokoerte koolitaja Stina von Bornsdorff, kes on üks hüpokoerte väljaõppe "maaletooja" Soomes, ja perekond, kus I tüübi diabeediga lapse abistajana tegutseb juba mitmendat aastat hüpokoer Elmo. Teema äratas kuulajate seas tõsist huvi ja sündis kindel plaan hakata esimest korda ajaloos koolitama hüpokoeri ka Eestis, eesmärgiga luua siin kompetents abikoerte järjepidevaks koolitamiseks diabeeti põdevate inimeste jaoks.

Mida hüpokoer teeb?
Hüpokoer on välja õpetatud hindama oma peremehe veresuhkru taset lõhna järgi ning talle märku andma, kui tekib hüpo- või hüperglükeemia. Koer oskab tuua vajaliku toidu või joogi veresuhkru tõstmiseks või alarmeerida kaasinimesi peremehel tekkinud elule ja tervisele ohtlikust olukorrast.

Diabeedi abikoer ehk hüpokoer aitab haigel hoida veresuhkru taset normi piirides ning seega vältida nii raskete hüpoglükeemiate juhtusid kui veresuhkru taseme püsimist normist kõrgemal, vähendades sellega hilistüsistuste riski. Pikemas perspektiivis aitab spetsiaalse väljaõppe saanud koer hoida diabeediga inimese tervist ja säilitada oma peremehe elukvaliteeti, olles turvaliseks abiliseks mh liikumisel ja sportimisel. Hüpokoertest võiks saada teadliku diabeeti põdejate põlvkonna elu loomulik osa haiguse tõhusal kompenseerimisel ja oma kvaliteetselt elatud eluaastate pikendamisel.
Nagu kõikide teise abikoerte puhul, on hüpokoerast seda rohkem abi, mida rohkem aega ööpäevast ta diabeediga inimese kõrval viibib. Koer on treenitud peremehele tema veresuhkru taseme muutusest märku andma igas olukorras, olenemata kellaajast, kohast, ilmast vm teguritest. Kui diabeeti põdev inimene viibib kodus, on koer pidevalt tema läheduses. Öösel magab koer diabeediga inimese voodi kõrval. Koer tunneb hüpolõhna ka läbi une ja on treenitud haiget vajadusel äratama.

Hüpokoer võib haiget saata ka sportimisel ja muude hobidega tegelemise ajal. Täiskasvanute puhul oleneb kokkuleppest tööandjaga, kas koeral on lubatud viibida diabeeti põdeva inimesega kaasas tema töökohal. Sama kehtib käesoleval ajal ka Soomes, kuna hüpokoerad ei ole sealgi veel ametlikult teenistuskoera staatuses ja vastavat seadusest tulenevat kohustust tööandjal ei ole. Soomes tegutsetaksegi praegu selle nimel, et hüpokoerad saaksid riigi poolt tunnustatud teenistuskoera staatuse. Sertifitseeritud teenistuskoeraga võib käia kõikjal avalikes kohtades, sh tööl ja koolis-lasteaias.

Hüpokoerte väljaõpe
Statistika kohaselt on nii I kui II tüüpi diabeeti haigestumine viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud kogu maailmas. Sama tendents on kahjuks selgelt märgatav ka Eestis. Kuna hüpokoerad saavad tõhusalt kaasa aidata haiguse kompenseerimisele, on koerte väljaõpetamine diabeedi abikoerteks maailmas üha laiemalt levinud. Kõige pikaajalisemad kogemused sel alal on USA-s, Suurbritannias ja Austraalias. Meie naaberriikidest koolitatakse hüpokoeri nii Rootsis kui ka Soomes.

Soomes alustati hüpokoerte väljaõpetamisega 2010. aastal koostöös Suurbritannia ja Rootsi vastavate organisatsioonidega ning loodi Hypokoira ry (vt www.hypokoira.fi). Teadaolevalt praegu Soomes riigipoolne toetus selle teenuse võimaldamiseks puudub.
Kuna soomlaste kogemus on piisavalt pikk ja selle aja jooksul on välja töötatud kindel kursuste metoodika ning väga häid tulemusi andvad usaldusväärsed õpetusvõtted, otsustatigi koolitus Eestisse sisse osta Soomest.

Esialgse plaani kohaselt pidid esimest Eestis toimuvat kursust hakkama läbi viima Soome treenerid, kuid projekti ettevalmistamise käigus sai selgeks, et kõigile osapooltele paremini sobiv lahendus on see, kui Eesti treenerid osalevad Soomes läbiviidavatel koolitustel ning annavad omandatud oskused seejärel Eestis ise edasi.
Septembris 2014 kohtusidki Helsinkis Soome koeratreenerid, ELDÜ poolne projektijuht ja üks treeneritest Kati Ernits, et sõlmida esmased kokkulepped kursuse läbiviimiseks ning saada juhiseid ja näpunäiteid koolituse korraldamiseks.

Ajavahemikus sügis 2014 - suvi 2015 taotleti ELDÜ egiidi all erinevatest allikatest rahalisi vahendeid koolituse finantseerimiseks. Võimaluse projekti toetada leidsid Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA (KÜSK). Kursuste korraldamiseks oli lahkesti nõus ruume rentima Kolgaküla Rahvamaja kaunil Lahemaal.
Kui siis septembris 2015 algas Soomes järjekordne iga-aastane hüpokoerte koolituskursus, läksid sinna vajalikke spetsiifilisi oskusi omandama ka treenerid Eestist.

Et teoreetilised teadmised praktikas järgi proovida, hakkas Soomes kaasas käima ka ühe diabeeti põdeva lapsega pere koer labrador Roxie, kelle treenimine on tänaseks andnud veendumuse, et antud meetod tõepoolest töötab.

2015. aasta lõpuks oli avaldanud soovi osa võtta Eestis toimuvast hüpokoerte koolitusest 9 koeraga peret, kus üks pereliige põeb kas I või II tüüpi diabeeti.
Jaanuaris 2016 leidiski aset 12-kuulise väljaõppe esimene moodul. Iga 2 kuu tagant toimub 1- või 2-päevane koolitus, kus grupp kohtub treeneritega. Põhiosa treeningust viib koera perekond koolitusel saadud õppematerjalide põhjal läbi kodus. Treeningu hetkeseisu või saavutatud tulemused, st kuidas koer ühte või teist sooritust teostab, võtab perekond videosse ning saadab koolitajale jooksvalt selleks sisseseatud internetikeskkonda. Koolitustsükli ajal on tagatud treenerite poolne tagasiside soorituse lihvimiseks.

Soomes väljatöötatud programmi kohaselt toimub 6 kuud peale koolituse lõppu koerte atesteerimine, mil koer näitab, kui tihti ja täpselt ta diabeeti põdeva inimeses madalaid (ja hiljem ka kõrgeid) veresuhkruid markeerib. Lisaks peavad koerad läbima baaskuulekuse testi, mis tõendab, et koerad on kuulekad ja oskavad käituda erinevates igapäevaolukordades. Antud baaskuulekuse test on välja töötatud USA koeratreenerite poolt (Canine Good Citizen test). Soomes on selle nimeks Kiva Koirakansalainen test.
Eestis on hüpokoerte koolitusele oodatud koerad vanuses 3 kuud kuni 5 aastat. Täiskasvanud koerte puhul on tingimuseks, et omandatud oleks baaskuulekus.

Millised koerad sobivad hüpokoerteks?
Kõige paremini sobib diabeeti põdeva inimese abiliseks koer, kes naudib ninatööd ehk kogub võimalikult palju infot nina kaudu.

Lühema koonuga tõud - buldogid ja mopsid - ei ole seetõttu kõige parem valik, samas sobivad väga hästi segaverelised. Koer peab olema inimesele orienteeritud - ta peab tahtma inimestega koos olla ja inimese heaks midagi teha. Koer võiks olla ka proaktiivne, st selline, kes pakub asju, mitte väga passiivne. Mida passiivsem koer, seda raskem. Koeratreeneri arvamuse kohaselt ei ole ka head sellised koerad, kes kergelt vältimiskäitumisse lähevad, kui mingi konflikt on. Loomulik probleemide lahendamise oskus tuleb ka kasuks.

Kui inimesel on soov omale hüpokoera koolitada, siis kõige kasulikum on teadlikult valida sobivast tõust kutsikas, kellel on olemas vajalikud eeldused (iseloomuomadused) seda tööd teha. Sobiva iseloomuga koera puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et koer tulevikus edukalt tööle hakkab. Samuti on treeningprotsess oluliselt lihtsam.

Treenerid
Hüpokoerte treeneriteks Eestis on Kati Ernits ja Eliko Melb, kes igapäevaselt tegelevad koerte õpetamisega oma koertekoolides.
Katil on pikaajaline kogemus teraapiakoerte koolitamisel. Ta on teraapia- ja lugemiskoerajuht ning EKL atesteeritud koerte koolitaja ja testija.
Eliko on EKL atesteeritud koerte koolitaja sõnakuulelikkuse alal. Ta on treeninud nii sport- kui kodukoeri ning osalenud oma koertega erinevatel koeraspordialadel. Hetkel keskendub Eliko põhiliselt koerte probleemkäitumiste lahendamisele ja ennetamisele.

Maksumus
Abikoerte kasutamisele seab piirid nende väljaõppe suhteliselt kõrge hind. Ühe valmiskoolitatud koera maksumus Soomes on ca 10 000 eurot. Sel juhul antakse patsiendile üle kõik vajalikud treeningetapid läbinud ja sertifitseeritud koer. Koera koolitab täies mahus välja hüpokoerte treener. Treeningprotsessi käigus kogutakse patsiendilt vajalikud proovid, mida koolitaja koera õpetamisel kasutab. Treeningu lõpufaasis toimub koera ja patsiendi "kokkuõpe". Patsiendile õpetatakse koeraga suhtlemise alustalad ning selgitatakse, kuidas säilitada koeral motivatsiooni teha hüpokoerana tööd kogu tema eluaja. Kuna Eestis astub hüpokoerte koolitus alles esimesi samme, siis praegu sellist teenust meil ei pakuta.

Grupitreeningu puhul on osaleja jaoks kõige olulisem hinnavõit. Soome kogemuse põhjal võib öelda, et ühe koera koolitamine ei maksa sellisel juhul enam mitte 10 000 eurot, vaid ca 2 000 eurot. Lisaks soodsamale maksumusele saab ise koolitades tulevane hüpokoera omanik põhjalikumad teadmised koera õpetamisest ja vajalikud kogemused koeraga erinevates olukordades toime tulla. Need teadmised jäävad alles ka tuleviku tarbeks, kui peaks olema vajadus uus koer koolitada.

Lisa kommentaar

  • Britt Petjärv
    Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu hüpokoerte koolituse projektijuht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.