Kaks päeva ja 8 arutelu

Eesti Nooremarstide Ühenduse juht Natalia Jefimova.
Eesti Nooremarstide Ühenduse juht Natalia Jefimova.

Arvamusfestivali Terve elu alal arutletakse selle üle, mida teha, et elada kaua terve ja õnnelikuna?

Tervis on inimese kõige väärtuslikum vara ning tervise teemad puudutavad meid kõiki, samas vaid pooled eestlased pidasid 2015. aastal oma tervist väga heaks või heaks.

Kahe päeva jooksul toimub Terve alal kokku 8 arutelu, mis võtavad fookuse alla praktiliselt kõik meie tervist puudutavad teemad: vananemine, toitumine, liikumine, uni, tervishoid ja vaimne tervis. Kui soovid oma mõtteid antud teemadel teistega jagada ja teiste inimeste ideid kuulata, siis tule Terve elu ala aruteludele!

Kõigepealt arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui geenide tasemel. Millised protsessid on võimalik panna enda kasuks tööle juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas. Arutelus osalevad erinevate erialade spetsialistid ning oodatud on kõikide vanuserühmade esindajad!

Kuna e-tervis on olnud Eesti üheks edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse, siis ei saanud me sellel aastal seda teemat puudutamata jätta! Lähiaastatel on e-tervist ees ootamas suured arengud, samas on palju inimesi, kes ei kasuta e-tervise võimalusi ning ka skeptikuid, kes arvavad, et terviseandmete digitaliseerimine toob kaasa privaatsuse vähenemise ning andmete kuritarvitamise. Viime entusiastid ja skeptikud kokku ning räägime sellest, mida tulevik e-tervisele toob ja milleks need lahendused vajalikud on. Lisaks arutame, kuidas erinevaid digilahendusi saaksime kasutada tervishoius ja enda tervise hoidmisel.

Tänapäeva kiire elutempo tekitab vaieldamatult rohkem pingeid. Oskus pingetega toime tulla mõjutab inimese elukvaliteeti, töörõõmu, pereelu ja ka muid tahke. Arutleme selle üle, kas suur pingetaluvus tööl toob kaasa suurema edu või oleks rohkem kasu võimest pingetaset juhtida. Millisid oskusi selleks vaja on? Kas ja miks on need paremad kui näiteks pidutsemine, meelemürgid, liigsöömine, ületöötamine ning muud viisid pingetest vabanemiseks? Samuti püüame koos publikuga leida praktilisi soovitusi, kuidas stressi leevendada.

Reedeõhtune arutelu on pühendatud uimastitele. Kuigi kanepiga katsetamine on Eesti noorte seas stabiliseerunud ja uimastisurmad on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on Eesti endiselt nimetatud näitajate poolest Euroopas esirinnas. Arutame, mida on Eestis seni tehtud selleks, et uimastite tarvitamist ja sellega seonduvaid kahjusid vähendada ning mis võiksid olla Eesti uimastipoliitika eesmärkideks. Lisaks räägime ka sellest, mida tehakse mujal maailmas ning mis oleks parim poliitika edaspidiseks.

Laupäeva hommikut alustame aruteluga unehäirete teemal. Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt põeb iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret. Igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust liigse unisuse ja väsimuse tagajärjel. 23 protsenti töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimet. Arutelul räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile ja lükkame ümber valearusaamad ning dogmad, mis uneravi ümbritsevad.

Ka tervishoiu regionaalpoliitikat ootavad lähiajal ees muutused. Osa inimestest on puutunud kokku sellega, et eriarsti juurde on aina raskem pääseda. Arste ja õdesid ei piisa, maksumaksjad ei jõua varsti praeguse võimekusega töötavat tervishoiusektorit kinni maksta. Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi ainult suurematesse haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda mõnede kitsamate erialade arstid. Miks selliseid muudatusi tehakse ja kas need parandavad ravi kättesaadavust ja kvaliteeti? Kas oleks teisi võimalusi maapiirkondade elanikele vajaliku arstiabi tagamiseks? Ootame arvamusfestivalile oma sõna sekka ütlema kõiki, keda huvitab Eesti tervishoiu tulevik, eriti aga maapiirkondade elanikke!

Kes vastutab meie tervise eest? Kui palju on meie tervislik seisund determineeritud meie geneetiliselt infost ja palju mõjutavad meid erinevad keskkonnategurid? Järgneva arutelu eesmärgiks on mõtiskleda selle üle, millised tegurid mõjutavad meie tervist ning kuna keskkondlikke tegureid on väga palju, siis keskendume peamiselt toitumisele ja liikumisele. Võtame korraga vaatluse alla nii meie töö- kui ka elukeskkonna. Lisaks proovima leida praktilisi viise, kuidas saame ise on elu- ning töökeskkonda tervislikumaks kujundada.

Üks viis oma tervist hoida ja paremaks muuta on kindlasti liikumine. Samas on levinud arusaam, et kroonilise haigusega laps tuleb kehalise kasvatuse tunnist kõrvale jätta, kuigi tegelikult peaksid sellised lapsed just võtma osa liikumist soodustavatest tegevustest. Seda muidugi jälgides tema tervislikku seisundit ja seeläbi pakkudes füüsiliselt aktiivseid tegevusi, mis toetavad haigusega toimetulekut. Miks on kroonilise haigusega lapsele liikumine tähtis ja kuidas seda korraldada, saame teada Terve elu ala viimase arutelu käigus.

Terve elu alal toimuvad tänavu väga põnevad ja mitmekesised arutelud ning igaüks leiab kindlasti endale mõne südamelähendase teema. Nii mitmedki arutelud toimuvad publikut aktiivselt kaasavas vormis, et teie mõtted ja arvamused saaksid suuremat kõlapinda. Korraldajad ja arutlejad ootavad kõiki oma mõtteid jagama!

Terve elu ala arutelude korraldamises osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, MTÜ Peaasjad, Unimed Unekeskus, Eesti Reumaliit, Siseministeerium, Tartu Ülikooli Liikumislabor ja aktiivsed eraisikud.

Rohkema info saamiseks liituge Facebooki sündmusega: https://www.facebook.com/events/263468367345419/ 
Ala kontaktisikuks on Natalia Jefimova (natalia.jefimova@gmail.com)

Lisa kommentaar

  • Natalia Jefimova, Arvamusfestivali Terve elu ala arutelude üks korraldajatest

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.