Kollektiivlepingu lepitusmenetlus seisab

Katrin Rehemaa
Katrin Rehemaa

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised ei ole varemgi kujunenud lühikeseks jalutuskäiguks värskes õhus, aga tänavuste kohta on venitamine veel leebelt öeldud – lepitamine pandi lihtsalt seisma.

Läbirääkimiste ettepanekutega tulid tervishoiutöötajad välja juba 2015.aastal, et tööandjatel, ministril ja haigekassal oleks lahenduste leidmiseks aega. Aga kes ei otsi, see ei muidugi ka ei leia. Möödunud kaheksa kuuga oleme saanud hea ülevaate valitsuse, haiglajuhtide ja riikliku lepitaja huvi suurusest meie tervishoiu, eriti aga töötajate palga ja töötingimuste vastu.

Töö- ja puhkeaega, koolitust, ületundide ning öösel ja nädalavahetustel töötamise hüvitamist ei hakanud haiglate liit arutamagi. Miinimumtunnitasu tõusuks pakkusid haiglajuhid arstidele ja hooldajatele 30, õdedele 40 senti. Selline ettepanek tekitas imestust ja nõutust, sest haigekassagi kavatses 2017.aastal tõsta arstide palka pea kaks korda rohkem – 53 sendi võrra.

Aastaid on valitsus rõhutanud, et ei ole kollektiivlepingu pool ega saa läbirääkimistel osaleda. Ka tänavu ärkas minister Jevgeni Ossinovski alles siis, kui piltlikult öeldes padjaga pihta sai. Ta võttis 31.mail peetud lepituskoosolekul tagasi valveaja seadusemuudatuse, millega oleks arstide puhkeaega veelgi kärbitud, kuid kollektiivlepinguga ei liigutud edasi millimeetritki.

Lepitaja kohusetäitja Henn Pärn lubas teha oma ettepaneku pärast rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi avaldamist – augusti lõpus või septembri alguses. Ilmselt arvestas ta, et selleks ajaks on ametis juba uus riiklik lepitaja. Kuigi töötajate liidud sellega nõus ei olnud, pandi lepitusmenetlus vähemalt kolmeks kuuks seisma.

Minister Ossinovskit tuleb tunnustada ausate sõnade eest, et tervishoidu on raha juurde vaja, muidu läheb haigekassa pankrotti. Kiiduväärt on ka rahastamise suurendamise plaanide valitsusse viimine. Kardetavasti need vaid plaanideks jäävadki, sest rahandusminister Sven Sester kiirustas kohe teatama, et rahastamise parandamise asemel tuleb hoopis tervishoiusüsteemi tõhusamaks muuta.

Poliitilistest otsustest ei sõltu mitte ainult lepitamise edasine käik ja kollektiivlepingu sõlmimine, vaid eelkõige see, kuidas ja millist arstiabi saavad meie patsiendid. Kui tervishoidu pannakse raha juurde ja võetakse kurss rahastamise euroopalikule proportsioonile SKP-st, on võimalik arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti säilitada ja parandadagi. Kui seda teha ei taheta, jääb üle tervishoiuteenuste maht kokku tõmmata ja hinnad tegelikult vajalikele kuludele vastavaks muuta. Loomulikult peab sellest ka patsiente teavitama.

Mis puutub tervishoiu tõhusamaks muutmisse, siis kivist vee välja pigistamise katseid on ajaloos ennegi tehtud ja üks kirjandusest tuntud leiutaja proovis koguni kive praelihaks muuta.

Lisa kommentaar

  • Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretär

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.