Arstiabi kättesaadavus tõi osapooled rahva ette

Meelsuse väljendamise plakat Paide Arvamusfestivalilt.
Meelsuse väljendamise plakat Paide Arvamusfestivalilt.

Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi kõrgema taseme haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda paljude erialade spetsialistid. Miks selliseid samme astutakse ja kas need ikka parandavad ravi kättesaadavust? Need küsimused olid augusti keskel arvamusfestivali üks kõneaine.

Eesarutlejad olid sel aastal Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ja vestlust vedas arstide liidu eestseisuse liige ja psühhiaatrite seltsi juht Andres Lehtmets.

Kadri Tammepuu leidis, et eriarstiabi teenuse kättesaadavus on Eestis hetkel ebavõrdne ja sõltub sellest, kus inimene elab, kas väikses maakohas või suures linnas. “Arstiabi koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa veelgi suurema ebavõrduse,” leidis ta.

Emori uuringud on Tammepuu sõnul kinnitanud, et ligi pooltel elanikest, kes ei ela suures linnas, on probleeme arstiabi kättesaadavusega: abi on kaugel, transport piiratud ja tööandja ei anna linnaskäiguks päeva vabaks. Nii lükataksegi arstilkäik edasi, isegi kui õnnestub number saada.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross möönis, et paikkonniti ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus Eestis tõesti pisut erineb. Samas tõi ta statistikale tuginedes välja, et Tallinnas on arstiabi kättesaadavus mõni protsent arvatust isegi halvem kui Eestis keskmiselt. “Kõige kauem oodatakse eriarsti juurde pääsemist aga Ida-Virumaal,” tõi Ross välja. “Ei ole ilmtingimata nii, et kui inimene elab suurest linnast eemal, on kättesaadavus tema jaoks kehvem.”

Kättesaadavuse teemal jätkates rääkis Ross, et haiglate liikide ja nõuete määrus näeb ette teatud erialade kohustusliku osutamise keskhaiglate ja teatud erialade osutamise üldhaiglate poolt.

“Kõike neid arvesse võttes oleme sel aastal pakkunud välja põhimõtte, et kui tegemist on kitsama erialaga, siis oleks eriala pakkumise vastutus kõrgema taseme haiglal koostöös üldhaiglaga,” ütles ta.

Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask lisas, et trend on lääne maailmas üldiselt sama: suure riskiga ja kulukad raviteenused üldjuhul tsentraliseeruvad ja teenused, mis patsiendi jaoks suure riskiga seotud ei ole ja mis ei ole ka haigekassa mõttes väga kulukad, detsentraliseeruvad. Suure riski ja kuluga teenustest tõi Vask näiteks keerulisema kirurgia ja arstivalved.

“Kindlasti ei ole aga ambulatoorne arstiabi selline, mis oleks seotud suure riskiga patsiendi jaoks ja see ei peaks olema asi, mida forsseeritult tsentraliseerida,” leidis Vask.

Loe edasi Meditsiiniuudiste 30.08 paberlehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.