Ravimihiiu miljonisüst Eestisse

India ravimikontsern Bravo Pharma omanik Rakesh Pandey.
India ravimikontsern Bravo Pharma omanik Rakesh Pandey.

India ravimikontsern Bravo Pharma ostab ära Eesti Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse, päästes enda jaoks ootamatult EASi rahastuseta jäänud arendusfirma tupikust.

India juurtega Bravo tegutseb praegu üheksas riigis üle maailma ning Eestiga on neil juba väga konkreetsed plaanid, lubades investeerida siin Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse (VTAK) ostmisega Bravo Healthcare OÜ omandusse kahe aasta jooksul 3,5 kuni 5,2 miljoni USA dollarit (3,1 kuni 4,7 miljonit eurot), kirjutab Äripäev.

VTAKi jaoks on see kui süllesadanud õnn, sest mullu suvest jäid nad enda jaoks ootamatult ilma kümme aastat kestnud EASi toetusest, mis oli nende projektide üks peamisi rahastusallikaid. Toetuse ootamatu äralangemise tõttu jäi Eesti ilma ka VTAKi ja tema partnerite kümme aastat arendatud kahe vähiravimi tootmisest, mis läksid nüüd üle USA ettevõttele (vt lisalugu).

Riin Ehin, VTAKi juhataja, rõõmustab, et pole halba ilma heata: nüüd toetab neid rahvusvaheline investor, kes, erinevalt EASist, tunneb ravimiarenduse valdkonda läbi ja lõhki.

Kõik algas India reisist

Bravo Pharma juht ja omanik Rakesh Pandey mäletab täpselt, kuidas algas tema tutvus Eestiga. 2014. aasta novembris käis Eesti delegatsioon Indias visiidil. Toonane majandusminister Juhan Parts rääkis seal esinedes innustunult Eestist kui heast platvormist start-upide käivitamiseks tugeva biotehnoloogia sektoriga maast.

„Ta pakkus, et äkki sobiks see keskkond meile ka. Kuulsime, et Eestis tehakse 99% tehingutest internetipanga kaudu. See kõlas suurepäraselt. See tähendab, et 99% korruptsioonist on juba elimineeritud. Saime viisa ja tulime 9. aprillil 2015. Mul on see kuupäev täpselt meeles. Kõik käis imelihtsalt peale siia reisimise,“ meenutab Pandey.

Teda üllatas, et Eesti-suguses väikses riigis on nii palju hädavajalikke spetsialiste ja nii häid laboreid. Suurtes riikides on kõik sellised spetsialistid mööda maad nii laiali pillutud, et neid on raske üles leida. Siin on need kahest ülikoolis kergesti leitavad, märkis Pandey.

„Alustasime Euroopas Taanist ja mõtlesime teha midagi Itaaliasse, aga nendes piirkondades uue üksuse üles ehitamine on väga kallis.“

Juba pärast esimest kohtumist VTAKis otsustas Pandey, et tuleb siia ja edasi töötatakse koos. Praegu on Bravo sõlmimas koostöökokkulepet ka Tartu ülikooliga.

„Meil pole kindlasti plaanis VTAKi hävitada või täielikult endasse imeda,“ rõhutas ta. „VTAKi nimesse lisandub lihtsalt kusagile sõna Bravo. Riin on teinud suurepärast tööd, me tahame seda lihtsalt edasi arendada esimeses kaheaastases investeerimisvoorus 3,5 kuni 5,2 miljoni USA dollariga."

Ehin ütles, et biotehnoloogia pole valdkond, kus saab ühel aastal raha sisse panna ja järgmisel välja võtta.

„Läheb 10-15 aastat aega, enne kui ühest ravimikandidaadist saab ravim ja see hakkab tulu tootma. On tohutult tähtis, et poliitikud ja rahastajad ei kaotaks selle ajaga usku, et asi läheb hästi,“ lausus ta.

Pilootäri Tallinnasse ja Tartusse

Kahe aastaga plaanib Bravo palgata 30-35 inimest, kellest vaid kolm oleksid välismaalt. Pandey ütleb, et varasema kogemuse põhjal kestab esimene faas vähemalt 18 kuud ja investeeringu teine faas saab alata alles pärast 24 kuud. Nad annavad töötajatele pooleaastase väljaõppe nagu kõikjal, kus üksuse avavad.

Bravo plaanib järgmise poole aasta jooksul üles seada kaks tootmisüksust – üks Tallinnasse ja teine Tartusse. Tartu on Pandey sõnul oluline, sest Tartu ülikoolis on väga head laborid, millega saavad koostööd teha. Lisaks tahavad nad pakkuda üliõpilastele võimalust nende juures praktikal käia ja töötada. 
„Me püüame igas riigis, kus tegutseme, kasutada maksimaalselt kohalikku tööjõudu ja anda ka sellele maale midagi vastu. Kui me tooks omale Indiast tööjõu, siis mis mõtet oleks meil siin äri ajada?“ küsib ta.

Pandey ütleb, et tahab olla number üks firma maailmas, kes pakub kompleksselt mitmeid meditsiiniteenuseid: haiglate ja apteekide pidamine, ravimiuuringud ja -tootmine ning diagnostika.

Eesti tootmisüksuses oleksid fookuses molekulaarbioloogia ja onkoloogia, prekliinilised ja kliinilised ravimiuuringud. „Euroopas plaanime teha ühe üksuse ka Londonisse, kuid ma tahan, et keskus oleks siin.“

Täismahus lugu Äripäevas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.