Persoon: Hooldajast hambaarstiõeks

Hambaraviõde Kristiina Ots.
Hambaraviõde Kristiina Ots.

Kuidas hakkama saada ametis, mida Eestis õppida ei saa?

14-lapselisest perest pärit Kristiina Ots (29) tunneb siirast rõõmu inimeste aitamisest. Kuigi lapsepõlv suures peres polnud alati lihtne ja lõbus – pere viienda lapsena tuli tal juba varakult hoolt kanda nii majapidamise kui õdede-vendade eest – valis koolis klienditeenindajaks õppinud naine hoopiski hooldaja ameti suures haiglas, leevendades vähihaigete igapäevamuresid enam kui kuus aastat. 

“Oleksin hinges soovinud ka seda tööd edasi teha, sest hooldaja amet pakkus mulle igapäevaselt rõõmu, aga samas tahtsin uusi väljakutseid, paremat tööaega, et öövahetuste asemel saaksin rohkem kodus laste juures olla ning loomulikult ka väärtusele vastavat töötasu, sest hooldaja ameti suurimaks miinuseks on tasustamisküsimused,” selgitas nüüdseks Sakala Hambaravi arstide assistendina töötav Kristiina enda ameti vahetamise tagamaid.

Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige selgitas, et hambaravikliinikusse personali leidmine on kliinikute jaoks alati suur väljakutse. “Häid hambaarste ja oma ala spetsialiste Eestis küll koolitatakse, kuid paljud neist suunduvad tööle naaberriikidesse. Veelgi keerulisem olukord on hambaravi õdedega, sest seda ametit enam Eestis ei õpetata ning ka siduserialasid, kust n-ö mugav ametit vahetada, on vähe,” lisas ta.

“Minu jaoks oli ühiseks jooneks kahe töökoha vahel vaid ülim nõudlikkus hügieeni osas ja huvi ning soov patsiente võimalikult palju aidata,” lisas Kristiina.

Korralik konspekt ja kolm kuud praktiseerimist

"Töökuulutust nähes helistasin Hendrikule ja küsisin, kas mul on üldse mõtet CV-d saata, sest mul pole kogemust, mul on kaks last – paljud tööandjad ei taha väikeste lastega emasid palgata. Mind kutsuti vestlusele ja proovipäevale ametiga tutvuma, misjärel sain peagi teate, et mind oodatakse tööle," rääkis Kristiina sündmuste arenemisest pärast seda kui sai tuttavalt soovituse kandideerida Sakala Hambaravisse.

“Juba enne tööle asumist lugesin palju hambaarsti ameti, hambaravi ja tehnoloogiate kohta ja kui tööle läksin, siis võtsin kaasa suure märkmiku, kuhu konspekteerisin kõik olulised ja ka väikesed tähelepanekud, mida kolleegid esile tõid,” kirjeldas  Kristiina enda esimesi tööpäevi, kus lisaks töötegemisele tuli iga päev ametit õppida. “Tööl olles sain aru, et seda ametit ei saaks ilma väga heade kolleegideta õppida," ütles Ots, kes peagi on Sakala Hambaravis töötanud pool aastat, kuid õpib jätkuvalt igapäevaselt edasi. 

Eneseusk avab uksed

Suurima erinevusena hooldaja ja hambaarsti assistendi töö vahel toob Kristiina välja patsientidega suhtlemist – kui hooldajana kuulas ta vähihaigete patsientide elulugusid, siis nüüd suhtleb patsientidega pigem arst. Samuti on uus amet füüsiliselt talutavam: "Hooldajana kõndisin päevas ligi 15 kilomeetrit mööda koridore maha ja olin koguaeg jalgadel. See oli väga väsitav," kirjeldas ta tööd hooldajana. Isegi nüüd kui naise äratuskell heliseb hommikuti kell 5.45 ei kurda ta selle üle, sest hooldajana töötas ta ka öövahetustes graafikuga 7 päeva ja 7 ööd tööl.

"Ma olen ka teistele õdedele, kes haiglas töötavad, soovitanud eriala vahetada, kuid nad on nii harjunud oma praeguse tööga, et ei kujutaks ette sellist muutust. Ka mina ei kujutanud alguses, aga ütlesin endale, et ma saan hakkama ja saingi," jagas naine oma kogemust.

Õpiks õeks kui saaks

Just enne Sakala Hambakliinikusse kandideerimist plaanis Kristiina tervishoiu kõrgkooli õppima minna, sest hooldaja palk ei olnud kuigi suur ning õe haridus võimaldanuks ehk veidi rohkemat. Kuigi praegu õpib ta otse töökohal,  pole Kristiina Ots õppimismõtteid päris nurka visanud ja unistab nüüd hoopis suuremalt kui varem. "Olen mõelnud, et võiks õppida, kas suuhügenistiks või hambaarstiks, samas nähes arstide tööd, siis paeluvad mind juba ka spetsiifilisemad erialad nagu kirurgia ja implantoloogia,” rääkis hambaravi assistent. “Kui Eestis saaks õppida hambaarstiõeks, siis ma oleksin ilmselt esimene ukse taga, et seda ametit ka koolis õppida,” rõhutas ta. 

Paljud hambaravi kliinikud soovivad, et hambaarstiõel oleks õe paberid, ometigi näeb Kristiina enda töös, et tegelikult sellest ei oleks nii palju abi – hammaste ravi on liiga spetsiifiline, et üldravi õe teadmistest siin piisaks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.