Maris Jesse: Tervishoiu rahastamismudeli muutmine vajab kiiresti poliitilist otsust

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Augusti teisel nädalal sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerina tööle asunud Maris Jesse leiab, et poliitilist otsust, kuidas muuta Eesti tervishoiu rahastamismudelit, ei ole enam võimalik edasi lükata, sest ilma lisarahata arenguhüpet ei tule.

"Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse probleem on selles, et meie ravikindlustussüsteem toetub töötajate palkadelt makstavale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osale. Kuna töötajate suhtarv ülalpeetavate kohta on praegu tunduvalt väiksem kui 1990ndate alguses, mil mudel välja töötati, siis pole see enam jätkusuutlik," viitas varem Tervise Arengu Instituuti ja haigekassat juhtinud ning Praxises analüütikuna töötanud Maris Jesse. Ta meenutas, et esimese analüüsi tegi Praxis teema kohta 2004-2005 aastatel, edasi on järgnenud ridamisi teisigi analüüse ja ettepanekuid võimalike lahendusvariantide kohta, kuid poliitilisi otsuseid olukorra lahendamiseks ei ole vastu võetud.

Arutelu jõudis lõpuks valitsusse
"Praegu on viimane aeg need otsused ära teha, et suudaksime säilitada tervishoiu rahastamist tänasel tasemel. Alati võib öelda, et asju saab efektiivsemalt teha, aga suurem efektiivsus ei päästa meid demograafilisest olukorrast tulenevast jätkusuutlikkuse probleemist. Rahastamismudeli muutus järgmise kolme-nelja aasta jooksul on võtmetähtsusega. Selle kõrvalt saame tegeleda efektiivsuse küsimustega," rõhutas Jesse, lisades, et valitsuskabinetis oli sel suvel esimest korda arutlusel tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs. "Minu teada on seda arutelu taotletud 15 aastat. Järelikult see, et lõpuks valitsuskabinet asja arutab, on suur asi", mainis Jesse.

Rahastamismudeli muutmise ettepanekuid on olnud erinevaid: pensionäride eest tasutav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja perearstiabi osutamiseks vajalikud rahalised eraldised peaksid tulema riigieelarvest, mitte haigekassast, samuti tuleks haigekassast välja viia töövõimetushüvitiste maksmine. Samas on kõlanud ka arvamusi, et riik tõstab lihtsalt raha ühest taskust teise, kuid kogusumma ju sellest suuremaks ei muutu... "Muutub küll, sest riigieelarve suurus sõltub sellest, mida ja kuidas riik otsustab maksustada. Kõik taandub sellele, mida me avalike teenustena ootame ja mida oleme valmis ühiselt nende eest maksma. Erinevad analüüsid on välja toonud, et näiteks kapital on Eestis väga madalalt maksustatud," tõi Maris Jesse välja. Autod ja kinnisvara maksu alla? "Need on ühed analüüsides kirjeldatud variandid," noogutas Jesse vastuseks.

Alkohol võtab tervishoiust liiga palju raha
Varrukast on Maris Jessel võtta ka vähemalt üks lahendus, kust Eesti tervishoius raha kokku hoida, nii et keegi millestki ilma ei jää - selleks tuleks suuta alkoholiga seotud vigastusi ja haigestumisi vähendada. "Purjus inimeste pöördumised EMOsse võiksid ära jääda, kui purjutamine oleks ära jäänud. See on otsene raha kokkuhoid," kinnitas Jesse. Ta ei soovita alkoholiga seotud probleeme alahinnata, tuues näiteks Eesti valusa õppetunni HIVi ja narkomaaniaga. "Kui Eestis 1990ndate aastate keskel narkomaania ja HIVi probleem tekkima hakkas, ei olnud me valmis tegelema süstlavahetusega. Sotsiaalministeeriumis käisid toona isegi vaidlused, kas süstlavahetus on eetiline või mitte. Ka narkoennetusega tänapäevasel moel ei tegeletud. Nii magasimegi narkoprobleemi maha ja juba nelja aasta pärast saime Euroopa suurima HIVi epideemia," nentis Jesse, et ajaloost võiksime õppida küll ning praegu alkoholipoliitikaga jõuliselt tegeleda.

Uurin värske asekantsleri käest, kuidas võiks jõuda dokumendis "Eesti tervishoiu arengusuunad 2020" kirja pandud eesmärgini, mis ütleb: tagada esmatasandil piisava, pädeva ja motiveeritud personali olemasolu. Ka siin on Jessel vastus kohe võtta: "Sellega, et tervishoiutöötajad tahavad esmatasandil töötada. See tähendab, et inimene tunneb, et tal on piisav sissetulek, huvitav töö ja hea keskkond," arutles Jesse. Söandan küsida, kuidas sellega praegu on: piisav sissetulek, hea keskkond...? "Need on asjad, millele jätan praegu hinnangu andmata."

Õnn teha tööd südamega
Suurem osa Maris Jesse töisest elust on möödunud avalikus sektoris. Kas see on olnud teadlik eelistus? Jesse selgitas, et pole ühelegi oma töökohale mõelnud karjääri aspektist. "Otsustades, kas kandideerin või võtan mõne tööpakkumise vastu, olen lähtunud eelkõige sellest, kas see on minu jaoks õige asi ja kas ma suudan midagi anda. Mul on olnud õnn teha tööd südamega," rõõmustas Maris Jesse selle üle, et senised valikud on täppi läinud.

Mis aga tõmbas teda TAI juhi kohalt sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleriks kandideerima? Maris Jesse selgitas, et esiteks oli tal TAIs tähtajaline leping 2018. aasta alguseni. "Pidin mõtlema hakkama, mida tahaksin edasi teha, kus kõige paremini lisaväärtust annan. Teine asi, mis oli kõige määravam otsuse juures sotsiaalministeeriumisse kandideerida, olid minister Ossinovski (tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski - toim) prioriteedid ja minu senised kokkupuuted temaga TAIs. Nägin, et tegemist on inimesega, kes jagab samu muresid Eesti tervise ja tervishoiu jätkusuutlikkuse kohta ning on valmis edasi viima väga raskeid teemasid, millest enamik poliitikuid hoiduvad - HIV ja narkomaania, alkoholipoliitika. Mulle avaldas sügavat muljet Ossinovski prioriteetide selgus, nende väljaütlemise viis ning konkreetsed tähtajad, millal ta tahaks tulemusi näha," selgitas Maris Jesse oma kandideerimisotsuse tagamaid.

Oma tööstiiliks peab ta enda ümber olevate inimeste arvamusega arvestamist ja neile lootmist. Seejuures on oluline just silmast silma rääkimine, kuigi see võtab aega. "Tänapäeval on planeerimissüsteemide probleem selles, et kipume kõiki asju meili teel ära ajama. Saadame oma sisendi Exceli tabelina, mille alusel tehakse veel suurem Excel - ja see ongi plaan, mida asume koos ellu viima. Nii ei saa - tuleb võtta aega arutamiseks, et aru saada, kas meil on ühised eesmärgid ja kuidas me oma energia ja aja saame kõige sünergilisemalt ära kasutada. Kuid ma usun, et me hakkame inimkontakti rohkem väärtustama," kirjeldas Maris Jesse.

Ta lisas, et kuigi e-teenused on meditsiinis oluline abistav vahend abipakkumisel, ei saa need kunagi täiel määral asendada inimestevahelist suhtlemist. "Mul on ausalt öeldes isegi hüpotees, et kui räägime murelikult pseudoteaduste ja tervistkahjustavate uskumuste ja praktikate levikust, siis küsigem endalt, kui palju selle taga võib olla asjaolu, et meil on jäänud tavameditsiinisüsteemis inimesega rääkimiseks aega liiga väheks? Siis inimene pöördubki sinna, kus teda kuulatakse," mõtiskles Jesse.

 

Lisa kommentaar

  • Heli Lehtsaar-Karma
    kaasautor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.