Vastsündinuid sõeltestitakse 20 ainevahetushaiguse suhtes

Ainevahetushaigused (a/v haigused) on grupp pärilikke haigusi, mille korral esineb organismis spetsiifiline biokeemiline kõrvalekalle. Valdavalt on haiguste tekkemehhanism seotud rakkude tasandil tekkinud metaboliitide kuhjumise, transpordihäire või energia puudulikkusega, mis tundide, päevade, kuude või aastate jooksul põhjustab erinevaid tervisekaebusi.

Haiguste esmaseks kliiniliseks avaldumiseks võib olla näiteks äkksurm, psühhiaatrilised häired, kirurgilised probleemid, isoleeritud vaimse arengu mahajäämus jne. Sageli on esmased sümptomid väga mittespetsiifilised, mis muudab õigeaegse diagnoosimise ja ravi võimatuks ning hilinenud ravi alustamisega pole alati võimalik tekkinud kahjustusi olematuks muuta.
Eraldiseisvana on iga konkreetne a/v haigus harvaesinev, kuid kõiki haigusi kokku võttes on nende esinemissagedus üsna märkimisväärne: ~ 40 haigusjuhtu 100 000 sünni kohta ehk 1:2500 sünni kohta [2]. Sealhulgas vastsündinute sõeltestimisega diagnoositavate a/v haigusi esinemissagedus on keskmiselt 1:2907 vastsündinu kohta [3].

Sõeltestimine juba paarkümmend aastat

Eestis algas vastsündinute sõeltestimine 1993. aastal päriliku a/v haiguse fenüülketonuuriaga [4] ja 1996. aastal lisandus sõeltestimise programmi kaasasündinud endokriinhäire - hüpotüreoos [5]. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis sõeltestimisega olnud püsivalt hõlmatud >99% vastsündinutest [6], mis muu maailmaga võrreldes on väga hea tulemus.

2014. aastast laiendasime sõeltestitavate haiguste hulka ning lisasime eelnevale kahele haigusele juurde veel 18 uut ravitavat a/v haigust (aminoatsiduuriad, orgaanilised atsiduuriad, rasvhapete beeta-oksüdatsioonihäired, karnitiini transpordihäired ja vitamiin B12 puudulikkus) (Tabel 1). Esimesed 12 kuud oli tegemist pilootprojektiga, sealt edasi võttis Eesti Haigekassa selle oma teenuste loetellu. Antud hetkel maksab ühe vastsündinu sõeltestimine Eesti Haigekassa hinnakirja järgi kaasasündinud a/v haiguste osas 12.76 eurot ja kaasasündinud hüpotüreoosi osas 5.98 eurot.

Kõrge vitamiin B12 defitsiidi esinemine

Kahe ja poole aastaga oleme sõeltestinud 34 510 vastsündinut. Täiendavale analüüsimisele oleme selle ajaga kutsunud 56 last, neist 19-l kinnitus ainevahetushäire diagnoos - 13 lapsel kaasasündinud vitamiin B12 puudulikkus, neljal lapsel fenüülalaniini ainevahetushäire, ühel lapsel madal vaba karnitiini tase ning ühel juhul glutaraatatsiduuria tüüp I. Teadaolevalt valenegatiivseid tulemusi hetkeseisuga ei ole.

Esialgsete tulemuste kokkuvõttes torkab silma väga kõrge vitamiin B12 defitsiitsuse esinemissagedus Eestis sündinud laste seas - 1:2655 elussünni kohta. Kõigil neil vastsündinutel ning nende emadel määrati ka vereseerumist otsesel meetodil vitamiin B12 väärtus, mis kinnitas lastel vitamiin B12 defitsiitsuse. Täiendavate analüüsidega sai välistatud enamik pärilikke a/v haigusi, mis sekundaarselt võivad põhjustada vitamiin B12 puudulikkust.

Kõigil lastel alustasime tsüanokobalamiiniga ravi, mille järgselt vitamiin B12 tase veres normaliseerus; üksikjuhtudel on mõne kuu möödudes vajalik olnud ka korduv ravikuur, kuid teadaolevalt ei ole ühelgi lapsel tekkinud püsivaid tervisekahjustust ning lihatoidule üle minnes ei ole tervisemure kordunud.
Eestis kasutusel oleva sõeltestimise meetodiga ei ole võimalik määrata vereplekist vitamiin B12 otseselt, küll aga on see ühend väga oluline kofaktor hargnenud ahelaga aminohapete ja paarituarvulise süsiniku ahelaga rasvhapete beeta-oksüdatsioonil, mistõttu on selle vitamiini puudulikkuse korral häiritud propionüülkarnitiini (C3) edasine metabolism ning antud ühend kuhjub organismis. Seega leitakse vastsündinute sõeltestimisel üles vaid need vastsündinud, kelle juba esimestel elupäevadel esineb oluline vitamiin B12 vaegus. Kuid sõeltestimisega ei saa välistada, et nädal/kuu hiljem, ei võiks imikul tekkida vitamiini puudulikkus. Seega on soovitav lastearstil, perearstil või mõnel teisel arstil, kel tekib vähimagi kahtlus imikul vitamiin B12 puudulikkusele, seda vereseerumist määrata. Antud ainevahetushaigus on hästi ravitav, kui diagnoos on õigeaegne ja kahjustused (peamiselt kesknärvisüsteemile) ei ole veel välja kujunenud.

Käsil pilootprojekt

Alates 2015a. novembrist alustasime ka pilootprojekti galaktoseemia sõeltestimise osas. See on samuti hästiravitav pärilik a/v haigus, mille korral on häirunud galaktoosi metabolism kehas. Galaktoseemia esinemissagedus Eestis on suhteliselt kõrge - 1:19 700[12] ja avaldumine on juba esimestel elunädalatel, seega on ka antud haiguse lisamine sõeltestitavate haiguste hulka vajalik.

Paljude Euroopa riikide kogemused tõestavad, et vastsündinute sõeltestimine on kasulik ja kulutõhus. Ainuüksi kliinilise pildi põhjal on keeruline kaasasündinud a/v haiguseid diagnoosida, mistõttu saavad paljud ravitavate a/v haigusega lapsed mitte-etioloogilise (nt. sepsis, imiku äkksurm või ebaselge põhjusega vaimne alaareng) või hilinenud diagnoosi. Seega võib õige hetk ravi alustamiseks olla möödunud ja pöördumatud kahjustused juba tekkinud. Kuna enamik kaasasündinud a/v haigusi on autosoom-retsessiivse pärilikkuse tüübiga, siis kordusrisk pere järgmisele lastele on kõrge - 25%.

Kokkuvõtteks: Käesoleval hetkel sõeltestitakse Eestis kõiki vastsündinuid 20 erineva ravitava kaasasündinud a/v haiguse suhtes, kui just lapsevanemad ei soovi teisiti ja keelduvad sõeltestimisest.

 

Allikad: 

1. Blau, N.H., G.F.; Leonard, J.; Clarke J.T.R., Physician's guide to the treatment and follow-up of metabolic diseases. . Vol. 2nd edition. 2006, Berlin: Springer-Verlag.

2. Applegarth, D.A., J.R. Toone, and R.B. Lowry, Incidence of inborn errors of metabolism in British Columbia, 1969-1996. Pediatrics, 2000. 105(1): p. e10.

3. Lindner, M., et al., Efficacy and outcome of expanded newborn screening for metabolic diseases--report of 10 years from South-West Germany. Orphanet J Rare Dis, 2011. 6: p. 44.

4. Ounap, K., et al., Development of the phenylketonuria screening programme in Estonia. J Med Screen, 1998. 5(1): p. 22-3.

5. Mikelsaar, R.V., et al., Neonatal screening for congenital hypothyroidism in Estonia. J Med Screen, 1998. 5(1): p. 20-1.

6. Haigekassa, E. Haiguste ennetamise tegevuskava aastaks 2012. 2012.

7. ACMG, American College of Medical Genetics Newborn Screening Expert Group: Newborn screening: Toward a Uniform Screening Panel and System - Executive Summary. Pediatrics, 2006. 117: p. S296-S307.

8. Loeber, J.G., et al., Newborn screening programmes in Europe; arguments and efforts regarding harmonization. Part 1. From blood spot to screening result. J Inherit Metab Dis, 2012. 35(4): p. 603-11.

9. Lund, A.M., et al., Biochemical screening of 504,049 newborns in Denmark, the Faroe Islands and Greenland--experience and development of a routine program for expanded newborn screening. Mol Genet Metab, 2012. 107(3): p. 281-93.

10. Scolamiero, E., et al., Maternal vitamin B12 deficiency detected in expanded newborn screening. Clin Biochem, 2014. 47(18): p. 312-7.

11. Sarafoglou, K., et al., Expanded newborn screening for detection of vitamin B12 deficiency. JAMA, 2011. 305(12): p. 1198-200.

12. Ounap, K., et al., Classical galactosemia in Estonia: selective neonatal screening, incidence, and genotype/phenotype data of diagnosed patients. J Inherit Metab Dis, 2010. 33(2): p. 175-6.

Lisa kommentaar

  • Karit Reinson,
    Tartu Ülikooli Kliinikumi pediaater

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.