Katrin Rehemaa: Tervis on kallis

Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Patsiendid loevad haigekassa rahaprobleemidest ja riigikassa näppudest ravikindlustuse reservide kallal ning muretsevad arsti juurde pääsemise pärast, arstid muretsevad patsientide pärast , ministrid langetavad sotsiaalmaksu ja muretsevad riigieelarve tasakaalu pärast.

Kõik tervishoiusüsteemi põhjalikud analüüsid on jõudnud järeldusele, et ainult ravikindlustusmaksust ei piisa ja tervishoid vajab lisaraha. Kui ravikindlustuse tulud ei kata vajalikke kulusid, lubab nii haigekassa seadus kui riigieelarve seadus, et jaotamata tulemist võib kasutada kuni 30 %.

On avalik saladus, et juba mitu aastat ei lubata haigekassal koostada tegelikust ravivajadustest lähtuvat eelarvet – riigieelarve tasakaal on ülim, seepärast ei tohi jaotamata kasumit puutuda. Minimaalne miinus tähendab lepingumahu sisseprogrammeeritud ületamist. Haigekassa avatud kohustustena tuleb seaduse alusel hüvitada soodusravimid ja töövõimetuslehed. Sellistel tingimustel nõutakse kulude täpset planeerimist (ilma selgeltnägijate abita).

Rahandusminister Sven Sesteri seisukoht on kõigutamatu: nojah, aga eelarve peab ikka tasakaalus olema. Peaminister noogutab kaasa.

Kui rahandusminister mõistab ainult Exceli tabelit, siis võib arvud lahtritesse kanda:
• Tervishoiukulude osakaal SKP-st on Eestis (ümardatult) 6 %, OECD riikides keskmiselt 9 %;
• Eesti tervishoiusüsteem on kuluefektiivsuselt olnud viimase kümnel aastal Euroopas esimese kahe hulgas;
• patsientide omaosalus on ligi 25 %, sellest ülespoole pole arstiabi olulisele osale rahvast kättesaadav;
• haigekassa tänavuses eelarves on tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, statsionaarse eriarstiabi maht on 8% väiksem kui 2014.a tegelikult raviti, esimesel poolaastal tegid haiglad 51% rohkem ületööd kui eelmisel aastal;
• ravijärjekordades ootas 1.juuli seisuga üle 180 000 patsiendi;
• kui teisel poolaastal 33 miljonit vähem kulutada, siis peaks näiteks ravimata jätma 450 000 ambulatoorset patsienti.

Arstidele, kes näevad lihast ja luust inimesi, mitte numbreid, on selge, et patsientide taskust lisaraha võtta ei ole.

Vist esimest korda ajaloos kinnitab kogu tervishoiusektor alates tervise- ja tööministrist kuni hooldajateni, et tervishoid vajab lisaraha. Rahandusministri arvates on nad ilmselt kõik ebapädevad nagu haigekassa juhatus ja nõukogugi.

Lisa kommentaar

  • Katrin Rehemaa
    Eesti Arstide Liidu tegevsekretär

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.