Jaanimägi: II tüüpi diabeedi käsitluses on arenguruumi

Diabeet vajab jälgimist.
Diabeet vajab jälgimist.

Haigekassa viis Maailmapanga aruande põhjal läbi sihtvaliku "Endokrinoloogile suunamise põhjendatus II tüübi diabeediga haigetel".

2015. aastal valmis Maailmapanga ja haigekassa koostööna aruanne "Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis", milles ilmnes, et ligi 20% diabeedi diagnoosiga isiku visiitidest eriarstile on välditavad, sest komplikatsioonideta patsientide jälgimine on perearstide pädevuses. Lähtuvalt uuringu tulemustest, viis haigekassa 2016 I poolaastal läbi sihtvaliku, mille eesmärgiks oli saada ülevaade II tüüpi diabeedi diagnoosiga patsientide käsitlusest esmatasandil ja ambulatoorses eriarstiabis ning anda hinnang eriarstile suunamise põhjendatusele.

Valimi moodustamise aluseks võeti 2015 I poolaastal toimunud endokrinoloogi ambulatoorsed vastuvõtud ning lisaks hinnati samadele isikutele eelnevalt perearsti poolt osutatud teenuseid. Hõlmatud oli 20 haigekassa eriarstiabi lepingupartnerit ja 99 perearstikeskust, kuhu kuulusid kokku 210 perearsti. Valimis olid esindatud 13 maakonna perearstikeskused.

II tüüpi diabeediga patsiendi käsitlus esmatasandil
Perearsti patsiendikäsitluse hindamisel võeti aluseks "Eesti II tüüpi diabeedi juhendis 2008" (edaspidi ravijuhendis) toodud diabeedihaige uurimise ja jälgimise põhimõtted. Kokku hinnati 477 juhtu. Üldjoontes ei olnud perearstide poolne ravijuhendi järgimine süsteemne ja järjepidev, võttes arvesse, et kõik soovitatud uuringud olid tehtud 2%-le (10/477) kontrollitud ravijuhtudest. Näiteks soovitatud glükohemoglobiini taseme monitoorimise sagedusest oli perearsti poolt kinni peetud 11%-l ravijuhtudest (51/477).

Kardiovaskulaarsüsteemi seisundi hindamisel ilmnes puudusi kehakaalu fikseerimisel, kus 1,5 aastase perioodi jooksul oli kehakaal (koos KMI ja vööümbermõõduga) vähemalt korra märgitud 44%-l kontrollitud ravijuhtudest (208/477). Neerukahjustuse hindamisel on vajalik määrata kreatiniin koos arvutusliku glomerulaarfiltratsiooni kiirusega (GFR) sagedusega vähemalt 1 kord aastas. Kreatiniin oli määratud 86%-l (412/477) ning GFR arvutatud 42%-l (199/477). Kanded jalgade seisundi kohta olid olemas 28%-l (130/477) ravijuhtudest. Silmapõhjade seisundi hindamise puhul oli soovitus pöörduda oftalmoloogi konsultatsioonile ja/või silmapõhjade seisundi kirjeldus dokumenteeritud 16%-l (76/477) kontrollitud ravijuhtudest.

Diabeediga patsient tervikkäsitluses
Eraldi vaadati ka patsiendi käsitlust tervikuna. Patsiendi tervikkäsitluse hindamisel summeeriti kontrollitaval ajavahemikul perearstiabis ja eriarstiabis tehtud uuringud. Kui esmatasandil oli ravijuhenditele vastavalt uuritud isikuid 2%, siis tervikkäsitluses tõusis nende osakaal 15%ni. Oluline muutus ilmnes ka glükohemoglobiini analüüsi määramise osas: kui perearstide poolt ei olnud 1,5aastase perioodi jooksul vastavat analüüsi tehtud 12%-le isikutest, siis patsiente, kellel oleks ka endokrinoloogi visiidi järgselt uuring tegemata, kontrollitud ravijuhtude hulgas ei olnud.

Tervikkäsitluses vastas kardiovaskulaarsete näitajate jälgimine ravijuhendile 13%-l (64/477) kontrollitud ravijuhtudest. Jalgade seisund oli hinnatud 42%-l (201/477) ravijuhtudest. Antud tulemused tõstatavad küsimuse jalgade seisundi uurimise ajendi kohta-enamasti tehakse seda vaid patsiendipoolsete kaebuste olemasolul.

Mida õppisime?
Igalt perearstilt oli valimis valdavalt paar ravijuhtu, mistõttu annavad käesoleva kontrolli tulemused eelkõige esmase ülevaate ning tulemusi ei saa laiendada kõigile konkreetse arsti nimistusse kuuluvatele diabeetikutele. Samuti ei peegelda need tulemused esmatasandi tegevust tervikuna.
Lähtuvad Maailmapanga aruandest oli kõige olulisem hinnata, kas esineb ravijuhte, mida oleks saanud perearst ja -õde edukalt jälgida suunamata patsienti edasi eriarstile. Analüüsi tulemusena selgus et 30%-l (150/498) oli tegemist ravijuhendi kriteeriumite alusel perearsti pädevusse jääva ravijuhuga, seega oli antud juhtudel saatekiri eriarstile väljastatud alusetult.

56% kontrollitud saatekirjadest oli vormistatud nõuetekohaselt. Puudusi esines konsultatsiooni eesmärgi sõnastamisel ja/või polnud tehtud konsultatsiooniks vajalikke uuringuid, mis tingis omakorda korduva eriarsti visiidi vajaduse.
Kokkuvõtvalt võib sihtvaliku tulemuste põhjal järeldada, et osa diabeedihaigete jälgimisel on jäänud ebaselgeks, kes vastutab patsiendile ravijuhendis soovitatud uuringute määramise eest.

II tüüpi diabeedihaige kui kroonilise haige jälgimine on perearsti pädevuses. Perearsti võimuses on samuti koostada raviplaan vastavalt kehtivale ravijuhendile. Seevastu eriarsti tegevused ning tellitud uuringud peaksid olema suunitlusega konkreetsele probleemipüstitusele, mille on esitanud perearst, ja selle võimalikule lahendusele.

Sihtvalik näitas, et II tüüpi diabeedi patsientide käsitluses on oluliselt arenguruumi. Viimastel aastatel on maailmas välja töötanud uued täiustatud II tüüpi diabeedi ravijuhendid, seega sihtvaliku tulemuste põhjal saab teha soovituse uue Eesti ravijuhendi koostamiseks vastavalt Eestis aktsepteeritud metoodikale kasutades parimat rahvusvahelist tõenduspõhisust ja arvestades Eesti tervishoiukorraldust. Ühtlasi tasub kaaluda ka käsitlusjuhendi ettevalmistamist, mis aitaks kaasa tervishoiu eri tasandite vahelise tööjaotuse selgusele, kroonilise haigusega isiku seisundi järjepidevale jälgimisele ja ravi integreeritusele.

Lisa kommentaar

  • Triin Jaanimägi
    Ravikindlustushüvitiste õigsuse kontrolli talituse vanemusaldusarst

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.