Vähiekspert soovitab patsiente rohkem harida

Professor Nikhil Munshi ja Edward Laane.
Professor Nikhil Munshi ja Edward Laane.

Nikhil Munshi on maailmakuulsa Dana-Farberi vähiinstituudi uurija-professor. Tema aastakümnete pikkune teadustöö keskendub luuüdivähi ühe vormi ehk müeloomi ravivõimaluste parandamisele.

Eesti avalikkuses räägiti sellest haigusest põhjalikumalt kaks sügist tagasi, kui Vahur Kersna avaldas raamatu “Ei jäta elamata”. Kersna haigulooga on väga hästi kursis ka Nikhil Munshi, kes möödunu nädalal Tartu ülikoolis akadeemilise loenguga esines.

See ei olnud esimene kord, kui Inda päritolu USA vähiteadlane Munshi eestlastega teadmisi ja kogumusi vahetab. Esimest korda käis ekspert Eestis juba 2012. aastal Balti hematoloogia konverentsil, kus koolitas noorteadlasi ja arste ning esines esimesel müeloomi patsiendiseminaril. Kaks aastat hiljem külastas professor juba üldlaulupidu, õpetas noorteadlasi Tartu ülikooli kliinilise meditsiini doktorikoolis ja kohtus peaminister Taavi Rõivasega.

Just patsientide ning nende lähedaste teadlikkuse tõstmine haigusest ning ravi kõrval ka nende psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine on Munshi südameasjaks olnud juba aastakümneid. “Me õpetame patsientidele, mis haigus neil on. Räägime bioloogiast ja teadusuuringutest ning mis kõige tähtsam: uutest ravimitest. Sellest, kuidas uued ravimid nende elukvaliteeti parandavad, anname neile lootust."

Munshi hinnangul on Tartu ülikooli dotsent Edward Laane ja professor Hele Everaus patsientide harimist jõudsalt ka Eestile kohandamas. Samas tunnustab ta, et kultuurid on erinevad ja täna pole võimalik Ameerika stiili üks-ühele Eestis rakendada, sest selline patsientide harimine võtab aega. Ometi peaksid aja jooksul ka Eesti patsientide teadlikkuse tõstmise ja toetussüsteemid paranema. “Lisaks suurepärasele teadusele tuleb alati arendada hariduslikke ja sotsiaalseid meetmeid. See on suur pingutus, kuid haigetele väga vajalik,” sõnas Munshi.

Teadlikkus vähendab hirmu

Ta tõi näiteks USA, kus patsientide harimine on osa ühiskonnast ja kuid nentis, et patsiendile tema haiguse kohta liiga palju infot andes jääb alati oht, et ta hakkab ka rohkem muretsema. Sellepärast tuleb teavet jagada targalt ja pakkuda vajadusel ka psühholoogilist abi nii haigele kui tema lähedastele.

Munshi sõnul püütakse aga mõnel pool maailmas, näiteks Hiinas ja Indias, kust ta ise pärit on, patsiendi eest vähidiagnoosi sootuks varjata, et neid muretsemisest säästa. Professori arvates on sellel aga vastupidine efekt, sest teadmatus paneb inimesi rohkem muretsema kui teadmine. “Haiglas muretsevad patsiendid oma elu pärast niigi, kuid diagnoosi teadmata, ei saa nad sellest ka kellegagi rääkida, mis teeb olukorra nende jaoks eriti raskeks.”

Loe täismahus siit.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.