Rehemaa: tervishoid on aastaid alarahastatud

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Üldise rahastamissüsteemi parandamine annaks ka tervishoiutöötajatele kollektiivleppe läbirääkimistel parema positsiooni, usub Katrin Rehemaa.

Arstide Liidu esindaja Katrin Rehemaa möönis Äripäevale, et kollektiivleppe läbirääkimised on praegu pidurdunud. “Muidugi on palk, koormus ja muud töötingimused meie jaoks olulised ja ega me läbirääkimisi katki jäta,” märkis ta, et järgmise nädala streik keskendub tervishoiu üldisele rahastamisele. Samuti usub Rehemaa, et üldise rahastamissüsteemi parandamine annaks ka tervishoiutöötajatele kollektiivleppe läbirääkimistel parema positsiooni.

Puudu 100 miljonit.
Rehemaa rääkis, et arstid otsustasid hoiatusstreigi korraldada seetõttu, et kogu tervishoiusüsteem on juba aastaid alarahastatud – haiglajuhtide andmetel on haiglatel umbes sada miljonit eurot aastas puudu. “Meil on suhteliselt odav üsna hea arstiabi. Sentide veeretamine ja koonerdamine mõjutab lõpuks ka kvaliteeti. Et seda parandada ja hoida, on vaja paremat rahastamist,” lisas ta.

Kust raha leida, on Rehemaa sõnul poliitiline otsus. Patsientide omaosaluse suurendamist ta lahendusena ei näe, kuna juba praegu ulatub see 25%ni. “Suurem omaosalus hakkaks väiksema sissetulekuga inimestele arstiabi kättesaadavust piirama,” ütles ta.

Samuti on Rehemaa sõnul haiglatel väga keeruline kulusid kärpida. “Kui tahta tühjakspigistatud sidrunist veel viimast välja lasta, siis võime ju sellest teerulliga üle sõita, kuid mis see lõpuks annab?” küsis ta. Viimastel aastatel on vähendatud statsionaarse eriarstiabi rahastamist. Rehemaa sõnul on just see põhjus, miks haiglad teevad ületööd. Kui lepingumaht saab täis, kuid
patsient vajab siiski abi, maksab haigekassa tehtud töö kinni koefitsiendiga 0,3. Teisisõnu – ületehtud tööst makstakse kinni vaid kolmandik. “See on haiglatele kahjumlik, kuid peame ikka seda tegema. Samas kaua see kesta ei saa, sest heategevus ei kesta lõputult,” ütles ta.

Rehemaa lisas, et tervishoidu peab majandama teistest valdkondadest teisiti. “Ei saa ju nii, et kui raha otsas, siis rohkem patsiente ei ravita,” ütles ta. “Seda enam, et haigekassal pole raha otsas. Rahandusministeerium lihtsalt ei luba jaotamata tulemit kasutada, kuna see hoiab riigieelarvet tasakaalus,” ütles ta.

Haigekassa juht Tanel Ross arvab seevastu, et pikad läbirääkimised pole sugugi halvad, kuna osapooled saavad probleemid põhjalikult läbi arutada. Küll aga loodab ta, et läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele oktoobriks, kuna siis esitab haigekassa juhatus nõukogule järgmise aasta eelarve teise versiooni.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.