Tiit Suuroja võitleb väljakutsetega

Tiit Suuroja
Tiit Suuroja

“Usun, et jämesoolevähi sõeluuring võib päästa elusid ja sellest on Eesti rahvale kasu,” kinnitas juulis käivitunud jämesoolevähi sõeluuringuprogrammi üks eestvedaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg ja onkoloog Tiit Suuroja.

Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal ligi tuhat inimest ja haigestumiste arv on aasta-aastalt tasapisi kasvanud. Doktor Suuroja viitas sõeluuringu vajalikkust põhjendades asjaolule, et Eestis avastatakse jämesoolevähk umbes kolmandikul juhtudest alles kaugmetastaaside staadiumis, kuid rahvusvaheline kogemus on näidanud, et sõeluuringuga suudetakse jämesoolevähile jälile saada varasemas ja kergemini ravitavas staadiumis. “Tänu sõeluuringule surrakse sellesse kasvajasse 30% vähem,” rõhutas Suuroja rahvusvahelistele uuringutele viidates. Lisaks sellele vähendab sõeluuring ka vähkide esinemust, kuna sõeluuringuga tuvastatakse ka vähieelsed muutuseid ja neid on võimalik edukalt ravida.
Kui tegemist on nii vajaliku sõeluuringuga, siis miks see alles tänavu käivitus? Suuroja nentis, et eks suurte projektide puhul on paratamatu ka suur ajakulu. “Organisatsiooniliselt on tegemist keerulise sõeluuringuga, sest see nõuab väga mitmete meditsiinitasandite laitmatut koostööd,” lisas Suuroja ja loetles koostööpartnereid: haigekassa, Tervise Arengu Instituut, E-tervis, vähiregister, haiglad, perearstid. “Jämesoolevähi sõeluuring on esimene sõeluuring, mis on korraldatud vastloodud sõeluuringute registri põhiselt, eelmised kaks sõeluuringut on toimunud haigekassa andmebaaside põhjal. Nii et jämesoolevähi sõeluuring on mitmes mõttes läbimurdeline,” kirjeldas Suuroja.

Sõeluuringusse 60–69aastased
Jämesoolevähki haigestumise risk suureneb oluliselt 50. eluaastast, ometi valiti Eestis sõeluuringusse 60–69aastaste vanusegrupp. Miks? Tiit Suuroja tõdes, et sellele küsimusele vastamist peab alustama kirjeldusest, millised sõeluuringud on rahvusvaheliselt tõestatud efektiivsusega. Tema sõnul peab sõeluuringu puhul arvestama, et see oleks piisavalt odav, inimestele vähe ebamugavust valmistav ning tõestatud efektiivsusega.
“Maailmas rakendatakse kõige rohkem kahte sõeluuringu meetodit: levinuim on väljaheitest määratav peitvere test, mis vastab kõigile eelnimetatud kriteeriumitele. Samas on peitvere test eelkõige tundlik juba väljakujunenud suure polüübi suhtes, millel on ka suur vähirisk. Teine uuringumeetod on koloskoopia, mis on kuldne standard vähi diagnoosimisel, aga selle massiline rakendamine sõeluuringus pole alati riigile jõukohane ja inimestele aktsepteeritav. Seetõttu ongi kõige levinum strateegia sõeluuringuks see, et esmalt kasutatakse peitvere testi ja kui väljaheites leitakse peitverd, siis rakendatakse edasiseks uurimiseks sõelkoloskoopiat,” selgitas Suuroja.
Otsuse taga, miks valiti sõeluuringus osalema just 60–69aastased, on asjaolu, et selles vanuses on jämesoolevähki haigestumise risk suurem ja peitvere test on suhteliselt suure tõenäosusega positiivne just selles eas. “Polüübid tekivad inimestel sageli juba varem, näiteks neljandikul kuni viiendikul 50. eluaastates inimestest on mingisugune polüüp leitav. Kuid ohtlik staadium ja varajase kasvaja teke jääb 60. eluaastatesse ja seetõttu rakendamegi sõeluuringut just selles vanusegrupis,” mainis Suuroja ja lisas, et tulevikus on siiski plaanis sõeluuringut ka noorematele inimestele laiendada.
Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringul osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatuid. Neile saadetakse kutse sõeluuringus osalemiseks. Edasi tuleb pöörduda perearsti poole.

Perearstil tähtis roll
Perearstikeskusest saab täpsemat infot ja kodus peitvere testi tegemiseks vajaliku nõu koos kasutusjuhendiga ning ümbriku, et test laborisse saata. Seega on perearstidel sõeluuringu õnnestumisel väga oluline roll. Suuroja nentis, et kõigile on teada perearstide ülekoormus ja asjaolu, et meditsiinisüsteemis on kõige suurem defitsiit ravipersonali aeg.
“Kõik tegevused, mis võtavad perearstilt lisaaega, on kellelegi kahjulikud. Seega tahame perearste sõeluuringuga seoses koormata nii vähe kui võimalik ja nad saavad sõeluuringuga tegelemise eest ka lisatasu,” rõhutas Suuroja ning lisas, et sõeluuringud õnnestuvad, kui perearstid neisse usuvad ja kaasa töötavad.

Tugev eeskuju nakatas
Kui Tiit Suurojast sai 1985. aastal TÜ arstiteaduskonna tudeng, polnud tal tegelikult kindlat soovi arstiks saada. Tema huvid olid seotud hoopis ajaloo, filosoofia ja muude pehmete teemadega. Selles, et temast siiski arst sai, on “süüdi” üks legendaarne tohter.

Suuroja meenutas, et otsust meditsiiniõpinguid jätkata ja arstiks saada mõjutas doktor Ants Vaar. “Doktor Vaar on legendaarne onkoloog, ta on suur nii inimese kui ka arstina,” läks Suurojal oma õpetajat meenutades vestluse jooksul esimest korda nägu naerule ja hääl väga soojaks.
Uurisin, millised on tema töös hetked, kus ta tunneb, et teeb õiget asja ja peast käib läbi mõte: jumal tänatud, et ajaloolaseks ei hakanud? “Need on momendid, mis nõuavad suuremat sünteesi, mitmete faktorite üheaegset arvestamist, kombineerimist – see on huvitav. Erandlikud ja suuremat väljakutset pakkuvad asjad. Raskuste ületamine on alati huvitav,” loetles arst. Teda kuulates meenub psühholoogiaprofessor Aleksander Pulver, kes on öelnud, et inimene on loomult laisk ja kõik, kes ütlevad, et neile meeldivad väljakutsed, lihtsalt luiskavad. Mida Suuroja selle peale kostab?
“See läheb filosoofiasse,” muigas ta. “Minu teooria on, et inimene on loomult ebakindel ja maailm on osaliselt kontrollitud kaos. Me suudame selles entroopias suure vaevaga korda luua ja seda hoida. Otsime kindlust, aga seda ei tule kuskilt. Seega enesele kinnitamine, et sa suudad kaose vastu võidelda nii iseendas kui ka enda ümber, on inimesele väga vajalik. Nii meditsiin kui ka muud valdkonnad on võitlus kaose vastu. Seega väljakutsuvate olukordadega tegelemine on minu meetod kaose vastu võidelda,” arutles Suuroja.

Lisa kommentaar

  • Heli Lehtsaar-Karma, meditsiiniuudised@aripaev.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.