Üks rida haigekassa eelarvest vähemaks

Haigekassa juht Tanel Ross.
Haigekassa juht Tanel Ross.

Haigekassa eelarve miinus on viinud meedikute hoiatusstreigini, mis toimus 20. septembri hommikul. Raha on puudu, aga üks eelarverida, mis suurt kahjumit tekitas, on ajutise töövõimetuse hüvitised. Aastaid on räägitud selle kulu üleviimisest töötukassasse, mingit otsust pole aga kunagi tehtud.

Kuigi töötavaid kodanikke jääb aasta-aastalt vähemaks, hüvitistele kulutatud summad suurenevad. Ajutise töövõimetuse hüvitisi kulutati I poolaasta lõpuks 7,1 miljonit eurot rohkem kui planeeritud. See on demograafiliste suundumuste tulem, kus tööealisi jääb üha vähemaks ja elanikkond vananeb. 

Aastaid on ka arutatud, et need hüvitised tuleks haigekassa alt ära viia, kuna tegemist pole otseselt ravimisele kuluva rahaga.
Haigekassa juht Tanel Ross möönis, et teema on ka viimaste nädalate intensiivsete debattide ajal päevakorral olnud. “Paberi peal on see kirjutatud valitsuse töövõimereformi referendumi teise etappi, seega ei saa seda sammu välistada. Meil ei ole mõtet siiski arvestada, et seda tehakse enne aastat 2018,” selgitas Ross. Ta lisas, et enamasti tekib pärast riigikogu valimisi ajaline aken, kui saab midagi muuta.
Ross tunnistas, et ajutised töövõimetuse hüvitised on aastaid olnud kõige kiiremini kasvav kulude osa, mis jätkab kasvamist ja on oma 110 miljoni euroga suurem kui näiteks perearstide eelarve. “Riigi rahanduse mõttes on see muidugi raha ühest taskust teise tõstmine, mis on kindlasti ühekordne lahendus,” nentis Ross.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Koka sõnul saab töövõimetuse hüvitamise kulusid tasuda vaid see asutus, kuhu lähevad maksumaksja poolt tasutud maksud ehk haigekassa või töötukassa. Töötukassa reservid on muljetavaldavad – aasta lõpuks peaks neid olema
700 miljonit eurot.

Loogiline valik oleks töötukassa
Kuna haigushüvitist, mida makstakse töövõimetuslehe alusel ravikindlustatule, kellel on töölt ajutine töövabastus, siis oleks Koka sõnul igati loogiline, et seda maksaks töötukassa. Tema sõnul tuleks siis üle vaadata ka töötukassa võimalused, kuidas ja mil moel oleks võimalik läbi töötukassa pakkuda erinevaid meetmeid, et ajutisi töövabastusi oleks vähem. Tuleb otsustada, mida teha selleks, et inimesed oleks tervemad.
Rahandusminister Sven Sester on sellise sammu suhtes skeptiline. “Küsimus on selles, kas pärast töövõimetuse hüvitamise haigekassast töötukassasse viimist kasvavad töötukassa motivatsioon ja võimalused aidata kaasa inimeste tervena püsimisele. Praegu sellised hoovad töötukassal paraku puuduvad,” ütles Sester.
Ta lisas, et valitsussektori eelarve seisukohast vaadates on kõigi nende asutuste tulud ja kulud üks tervik, mille katab maksumaksja.
Kulude liigutamine ühest asutusest teise ei muuda neid olematuks ega vabasta kuskil ka vahendeid muudeks kuludeks.
Haigekassa ja ka töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski sõnul on üks suuremaid haigekassa kuluridasid töövõimetushüvitised, mis olemuselt kuuluvad mingil määral ravikindlustuse alla, aga sama hästi on osa tööpoliitikast.

Ossinovski pooldab üleviimist
“Need võiksid olla ka töötukassa all. Siin tuleb aga aru saada, et suures pildis on see muidugi kulude tõstmine ühest taskust teise,” rõhutas Ossinovski. Ta lisas, et sotsiaalministeerium on oma ettepanekud rahastuse ümberkorraldamiseks valitsusele esitanud ning arutelud käivad. Konkreetsemate ettepanekuteni jõutakse ministri sõnul selle aasta lõpuks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.