Tiik: meditsiin on neljanda revolutsiooni lävel

Madis Tiik
Madis Tiik

Vormsi perearsti Madis Tiiki võiks nimetada meditsiini visionääriks. Ta usub, et tulevikumeditsiin toetub suurel määral inimese tervise kohta kogutud infole ja selle analüüsile, mitte tagajärgedega võitlemisele.

Kui palju on inimestel võimalik oma organismi tundma õppida ja selle kaudu haigusi ennetada?

Tervishoius on seni olnud kolm suurt revolutsiooni. Esimene oli hügieen, kui arstid ja õed hakkasid käsi pesema, ning avastati, et haiglas surevad inimesed sellepärast, et kirurg kasutab musti instrumente. Teine revolutsioon oli antibiootikumide kasutuselevõtt ja kolmas piltdiagnostika ehk võimalus vaadata inimese sisse.

Nüüd oleme neljanda revolutsiooni lävel ning see on informatsiooni analüüs.

Inimese oskus oma keha signaale kuulata on viimase sajandiga kadunud. Oleme unustanud rahvameditsiini, kus anti aastakümneid põlvest põlve edasi kogemustel põhinevat oskust. Oleme jäänud laisaks ja arvame, et ei pea ise üldse midagi mõtlema ega tegema, anname end arsti meelevalla alla, las ta ravib meid terveks.

Välise abiga on aga nii, et tänu teaduslikele avastustele on paljud asjad, mida 5–15 aastat tagasi õigeks peeti, nüüd ümber lükatud. Praegu öeldakse, et tegelikult me ei tea, miks üks või teine asi nii on. Kui vaadata kõike seda infot, mis on meile juba praegu kättesaadav ja mida rohkem me seda tükikeste kaupa avastame, seda rohkem saame aru, et ega me midagi tea.

Mis siis põhjustab haigusi, kas on see geneetiline pärand, eluviisid või keskkond?

Inimese geneetiline foon, tema vaimne ja emotsionaalne tasakaal ning välised tegurid, sh toitumine, toimivad koosmõjus. Kui mingi asi läheb tasakaalust välja või toitud valesti ja mikrofloora nihkub mingis suunas, võib see tekitada haiguse.

Sellest, kuidas inimese geenid, käitumisharjumused ja välised tegurid omavahel toimivad, teame praegu nii vähe.

Geneetiliselt on igale inimesele kaasa antud stardipagas. Võib-olla on meil geneetiliselt mingi mehhanism natuke vigane – saja protsendi asemel on töökorras 90. Enamasti sellest piisab, aga kui nüüd lisandub veel mingi stressitegur, olgu see emotsionaalne, füüsiline, keskkonnamõju vms, võib see ühe haiguse puhul olla käivitav jõud, teise haiguse puhul aga ei pruugi olla.

Üks on kindel, et stress soodustab haigestumist: kui inimene on stressis, on ka tema rakud ja ainevahetus stressis. Hiina meditsiin ütleb, et haiguse põhjuseks võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid. Ka ülemäärane positiivne reaktsioon, pidev õnnejoovastus, võib olla tegelikult organismile kurnav. Samamoodi ütleb Hiina meditsiin, et mõjutada võib ka ilm – nii ekstreemne külm kui ka kuum, nii liigne kuivus kui ka niiskus.

Kas need testid jõuavad kunagi ka Eestisse?

Varsti saab neid teste teha ka Eestis. Paljud asjad on praegu kliinilise uuringu lõppfaasis, kuid 3–4 aasta pärast on nad turul saadaval. Kui need turule tulevad, hakkavad neid kõigepealt pakkuma erafirmad ja see käib patsiendi rahakoti peal.

Selleks, et meditsiiniuuendus arstide igapäevatöösse jõuaks, kulub Eestis ja mujal maailmas keskmiselt 15 aastat. Kuigi see hoiab võib-olla tohutult kokku haigekassa või kogu riigi raha, ei huvita see kedagi. Meie meditsiinisüsteem pole üles ehitatud mitte tervise tootmisele, vaid raha põletamisele, protseduuride ja uuringute tegemisele.

See jutt haakub hiljuti „Pealtnägijas” olnud looga topeltuuringuist.

Uuringud on raviasutusele kasulikud. Kui raviasutus on ostnud seadme ja pannud sinna alla paar miljonit, peab see 24/7 töötama. Seisev seade on kulu – kui vajadust ei ole, siis see tekitatakse.

Ka hoone on kulu – kui ehitad haigla, pead selle ka inimesi täis panema, kuigi võib-olla oleks mõistlikum neid inimesi ravida kodus või ambulatoorselt.

Kas me siis üldse kunagi jõuame selleni, et igale inimesele on kättesaadav taustinfo tervise kohta, alates geeni- ja farmakogeneetilistest testidest?

Küllap läheb sinna põlvkond ära, sest ega praegused arstid ole võimelised uut omaks võtma. Ma ei usu, et senine meditsiinisüsteem innovatsiooni ja neid uusi asju sisse toob, pigem tuleb see väljastpoolt uute idufirmade kaudu.

Täismahus loe Lääne Elust

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.