Ületööl lüüakse jalad alt

Kuna ainus struktuurne ülekulu haigekassa eelarves on haiglate ületöö, siis neljandaks kvartaliks kehtestatakse lepingutele uued madalamad koefitsiendid.

Haigekassa nõukogu kogunes 22. septembri hommikul taas arutama võimalusi esimesel poolaastal 33 miljoni eurosesse miinusesse jooksnud eelarve aasta lõpuks ette nähtud 9 peale kahandada. 

Lisaks soodusravimitele ja ajutise töövõimetuse hüvitistele oli päevakorras ka ületöö ja raviteenustele hinnakoefitsiendi kehtestamine. Tõsise mõttetöö tulemusel otsustati miinus praeguse seisuga kahandada aasta lõpuks umbes 20 miljoni euro peale.
Kui nädal varem leidis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et enamik kokkuhoiust peaks tulema haiglate töö arvelt ja ta kaalus ka nn masukoefitsiendi (kogu lepinguline töö oli masu ajal koefitsiendiga 0,96) kehtestamist, siis pärast nädala jooksul toimunud kohtumisi haiglajuhtidega, otsustas ta sellist ettepanekut enam haigekassa nõukogule mitte teha.
Haiglatest kinnitati, et see kokkuhoid tuleks otseselt patsientide arvelt ja pikeneksid niigi pikad ravijärjekorrad, kus praegustel andmetel ootab juba 180 000 haiget.
Haigekassa nõukogu otsustas siiski kompromissina vähendada ületöö koefitsienti esimese 5% puhul ambulatoorse ja päevaravi korral 0,5le (praegu 0,7) ja ülejäänud ületöö puhul 0,2le (praegu 0,3). Need sammud peaksid aasta lõpuks kokku hoidma viis miljonit eurot haigekassa raha.
Esimesel poolaastal oli nn ületöö eriarstiabis tavapärasest suurem, kokku 8,3 miljonit eurot. Haigekassa analüüsi põhjal oli selleks suures plaanis kaks põhjust – eelmisest aastast väiksem lepingumaht ja tegeliku ravivajaduse kasv. Haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul on siin tegemist struktuurse puudujäägiga. Samuti leidis ta, et ületööks mõeldud 5% lepingumahust tuleks kasutada selleks, milleks see loodud on ehk erakorralise abi osutamiseks.

Ületööd tavapärasest rohkem
Enim on ületööd teinud Eesti suurim haigla ehk Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Haigla juhatuse liige ja ülemarst Andrus Remmelgas peab selle peamiseks põhjuseks haigekassa lepingu vähenemist statsionaaris 2% võrreldes eelmise aasta tegeliku mahuga.
Suurema ületööga erialad olid 2016. I poolaastal statsionaarses ravitüübis kardioloogia, onkoloogia, üldkirurgia, sisehaigused ja neuroloogia. Ambulatoorses onkoloogia. “Need on erialad, kus erakorralise hospitaliseerimise osakaal on väga kõrge ja ravi edasilükkamine sageli võimatu,” ütleb Remmelgas. Seega on enamik n-ö ületöö patsiente tulnudki just EMO kaudu.
Ületööd saab Remmelga sõnul vähendada vaid plaanilise töö olulise piiramisega, kuid tihtipeale kaasneb sellega erakorraliste juhtude kasv ehk lõpptulemuseks on ikka nokk kinni, saba lahti olukord.
Remmelga sõnul toimub neil alates II poolaastast plaaniline töö vähendatud mahus ja ületööd ei planeerita. “Püüame osutada arstiabi haigekassa lepingu piires. Kuna erakorralisuse osakaal on meie haiglas paljudel erialadel väga kõrge, siis sõltub lepingu mahus püsimine eeskätt sellest,” võtab ta kokku.
Keskhaiglatest tegi enim ületööd Ida-Tallinna Keskhaigla. Haigla juht Ralf Allikvee leiab, et juba praegune ületöö koefitsientide süsteem ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

Ületööks on raha niigi puudu
“Ida-Tallinna Keskhaiglal jäi haigekassa poolt tasumata ravijuhtumeid mullu ligi kolme miljoni euro eest, kuid me ei saa ju ravi vajavaid inimesi ukselt tagasi saata põhjusel, et selle eriala ravijuhtumite lepingumaht on täis. Meie jaoks on oluline ravida patsiente ja samuti säilitada oma häid arste ning õdesid ja tagada neile piisav koormus,” ütleb Allikvee. Ta kinnitab, et nad ravivad vajadusel ka sel aastal inimesi rohkem kui haigekassa leping võimaldab.
Üldhaiglatest tehti enim ületööd Võrus asuvas Lõuna-Eesti Haiglas. Haigla juht Arvi Vask kinnitab sarnaselt teistele, et ületöö peamiseks põhjuseks on ikka haigekassa lepingu väiksus ja statsionaarsete ravijuhtude pikaaegne vähendamine – igal aastal mõni protsent. Ka Võrus tulevad ületöö patsiendid erakorralisena EMO kaudu. “Samas ei saa ma öelda, et EMO töö maht oleks viimase viie aasta jooksul palju suurenenud, see on suhteliselt stabiilne,” kommenteerib Vask. Ta lisab, et patsendid on üha vanemad ja mitmesuguste krooniliste haigustega ning kodus neid ravida ei saa. Selle aasta lõpuks ootab ta ületöö mahuks koguni 10% lepingumahust.
Ületööd tehti tänavu esimesel poolaastal kõigis haiglates rohkem. Hoiatusstreigi ajal loeti kõikjal ette Eesti Arstide Liidu avaldus, kus märgiti, et haiglates tehti tänavu I poolaastal 51% rohkem ületööd kui mullu sama ajaga. Enamik selliseid patsiente saabus ilmselt erakorralise ravi kaudu.
Arvi Vask leiab, et EMOdest tulevad patsiendid on esmatasandi nõrkuse tagajärg. “See on nõrk ja nõrgeneb veelgi, kui vaadata suundumusi. Kui välja arvata teise pereõe võimaldamine, ei ole esmatasandi tugevdamiseks aastate jooksul midagi erilist ära tehtud ja üksi tervisekeskuste infrastruktuuri (betooni) investeerimine ka ei aita,” leiab Vask. “Seni, kuni noored perearstiks hakkamises perspektiivi ei näe, olukord ainult halveneb.” Ta juhib tähelepanu, et residentuuri kohad on pidevalt täitmata ja perearstide mediaanvanus on juba üle 55 aasta.

Esmatasand vajab tugevdamist
Haiglate liidu juht Urmas Sule leiab pärast Ossinovski kärpeplaani avalikustamist, et poliitikud kujutavad endale ette, et tervishoiukulude puhul saab eelarvet juhtida nagu muudes valdkondades.
“Rahandusministeeriumis loodetakse, et inimeste ravivajadused liiguvad vastavalt lepingutele,” ütles Sule. Ta lisas, et kui vähendada ravimahtu, siis paratamatult saab ravida vähem, samuti ei ole keegi valmis rääkima ravikvaliteedi vähenemisest. “Kuna tervishoiukuludest 50% on palgakulud, siis igal juhul tuleb see kärbe tervishoiutöötajate arvelt ja pingestab oluliselt kollektiivlepingu läbirääkimisi,” sõnab Sule.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.