Koorilaul ravib hinge

ITK segakoor.
ITK segakoor.

Iga kolmapäeva õhtupoolikul riputavad paarkümmend Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) meedikut valged kitlid nagisse ja võtavad kätte noodid, et üheskoos kooriproovi teha.

Muusika on hingeravim, teavad nad hästi.

"Ma lausa ootan kolmapäeva õhtuid! Juba hommikul ärgates olen heas tujus, kuigi ees võib olla pingeline vastuvõtt polikliinikus. Tuju teeb heaks teadmine, et õhtul on kooriproov. Pärast neid tunde lähen koju puhanult, rõõmsalt ja rahulikult,” jutustab ITK segakoori vanem doktor Anu Hedman. Tema igapäevane töö on südamehaigete ravimine haigla kardioloogiaosakonnas.

Koori kontsertmeister doktor Benno Margus lisab, et kooriproovid on suuresti ka seltsielu elamise kohad. “Lobiseme veidi ja siis hakkame laule harjutama,” räägib ta. Muide, gastroenteroloog Margust võib pidada täielikuks imemeheks - ta teab palju inimese soolestikust ning tunneb ennast täiesti vabalt ka klaveri taga. Absoluutse kuulmisega doktor armastab improviseerida ja on teinud klaverisaatjana koostööd paljude tuntud lauljatega.

“Benno on nähtus omaette - ta ei vaja kunagi noote ja parandab alati, kui keegi mustalt või mööda laulab!” kiidab koorijuhendaja Mare Väljataga.

Kaheksas hooaeg

Sel sügisel algab ITK segakooril koos juba kaheksas hooaeg. Kogu selle aja on koori juhendanud Mare Väljataga, kes oli varem töötanud vaid professionaalsete muusikutega.

“Mind kutsus siia klassiõde Lee Tammemäe, kes on ITK naistekliiniku juhataja. Haiglas oli grupp lauluhuvilisi, aga omapead harjutades ei tulnud midagi välja. Nii nad palusidki, et ehk ma otsiksin neile kergemaid laule,” räägib Väljataga. ‘Alguses väsitas see töö mind väga: vaid üksikud lauljad tundsid nooti. Nad lihtsalt ei saanud aru, millest ma räägin. Aga kuidagi läks see raske periood üle ning nüüd juba ammu naudin meie koostööd.”

Anu Hedman ütleb, et paljudel kooriliikmetel on varasem laulukogemus. “Enamik meist on ju kunagi käinud laulupeol. Minagi käisin seal kuueaastasest peale. Viimati laulsin TRÜ kammerkooris 1980ndate keskel, seejärel pidasin paarkümmend aastat laulupausi,” räägib ta.

Aega tuleb võtta

Segakooris on praegu lauljaid 19 ja koosseis on üsna püsiv. Alguses oli palju tulijaid ja minejaid, aga nüüd on jäänud inimesed, kes tõesti naudivad koos laulmist.

Tõsi, kes ei tundnud alguses nooti, ei tunne seda praegugi,” sõnab Hedman. “Kuulmise järgi õpime laulud selgeks. Mõne lauluga on nii, et piisab vaid ühest proovist ja juba jääb meelde. Samuti on meil igas häälerühmas keegi n-ö kandvam jõud ja teised õpivad tema pealt.”

Kõik, kes on koorilauluga tegelenud, teavad, et meeshääled on eriti kuum kaup. Nii ka ITK kooris -mehi on vaid viis ja kui mõni naine tahaks koori juurde tulla, peab ta tingimata kaasa tooma ka meeshääle, muidu läheb tasakaal paigast ära.

Arstid on oma tööga muidugi väga hõivatud: vaja on teha öövalveid, ennast erialaselt koolitada ja eraelu tahaks ka ju elada. Seda suurem trikk on leida aega veel iganädalase kooriproovi ja esinemiste jaoks. Aga kõike saab, kui on tahtmist, leiab dr Margus. "Alati keegi puudub proovist, sest graafikut ei saa tingimata nii sättida, et kolmapäev vaba oleks,” ütleb ta.

Dr Hedman seevastu lisab, et tema on graafikukoostajale lausa öelnud, et kolmapäeviti ta ei valva. Ka esinemised tuleb panna töögraafikutega klappima ja sellepärast tehakse mõnikord plaane lausa pool aastat ette.

Sõnu saab õppida ka öövalves

Kontsertide puhul kehtib põhimõte, et kus on, sinna tuleb juurde. Eelkõige näidatakse õpitut haigla üritustel, näiteks esines koor möödunud sügisel ITK 230. aasta juubeligalal, kus tutvustati oma heliplaati “Poeem”. Meelde on jäänud ka sõpruskohtumised teiste kooridega, traditsiooniline Popkooripidu, kirikukontserdid Kolga-Jaanis ja Kuressaares. Praegu harjutatakse laule ülesastumiseks rahvusvahelisel muusikapäeval 1. oktoobril.

“Meie jaoks on suur töö ära õppida kogu kontserdi jagu repertuaari, kuid 7-8 aasta jooksul on juba ühtteist kogunenud. Näen ka seda,, et mida edasi, seda kergemaks muutub õppimine. Ja nad tunnevad juba ka muusikatermineid!” rõõmustab Väljataga. “Jaa, mäletad, kui sa rääkisid sünkoopidest (rütmikujund muusikas - toim), aga meie jaoks tähendab see sõna hoopis minestamist,” naerab Anu Hedman.

Arstide laulukoori repertuaaris on peamiselt Eesti kergemuusika ja maailma kergemuusika klassika. “Me ei ole laulupeokoor. Laulupeole minek on väga suur töö ja need laulud ei ole sugugi kerged. Aga kunagi võiksime seada ka selle sihi ning sealgi ära käia,” sõnab Väljataga.

Ms on koorilaulu juures kõige raskem? “Mõni partii on väga raske. Mõni laul on häälele koormav, Kaheksa aastat tagasi alustasime ikka väga lihtsate lauludega, nüüd võtame üha raskemaid. On normaalne, kui me laulame viiehäälselt kolm naishäält ja kaks meeshäält,” ütleb Hedman.

„Vaadake, kui rõõmus ma olen“

Mare Väljataga ütleb, et ITK koori juhendamine on juba ammu puhas rõõm. “Ma olen terve elu ainult muusikutega suhelnud ja nüüd äkki nii teistsugused inimesed, kellel on täiesti omamoodi huumor. Väga värskendav ja põnev! Koorilaul on meil eestlastel geenides ja see on hästi ka selle seltskonna pealt näha,” ütleb ta.

“Laulmine on kahtlemata terasele kasulik. Vaadake, kui rõõmus ma olen! See on päriselt ka nagu teraapia ning just seda me kord nädalas kokku tulles teemegi. Kes on kooris laulnud, saab hästi aru, millest ma räägin,” ütleb Anu Hedman. “Kui kolmapäeval proov ära jääb või ma ei saa minna, on kohe paha tunne -nagu oleks midagi olulist puudu!”

Muusika toimet on uuritud juba üle sajandi ja tulemused on üsna vastukäivad. Põhjuseks asjaolu, et inimesed reageerivad muusikale erinevalt. Kindlasti ei saa väita, et vaid klassikaline või relaksatsioonimuusika toimib teraapiliselt. Vastupidi - iga žanrvõib mõjuda kui teraapia, sest eri inimesed vajavad probleemide lahtiharutamiseks erinevat muusikat. Ühe puhul võib see olla klassikaline muusika, teise puhul aga hoopis heavy metal.

Näiteks on tähele pandud, et:

- kiire tempo stimuleerib ja ergutab, aeglane rahustab;

- eriti rahustav on kindla meetrumita muusika;

- kõrged helid ergutavad või ärritavad, madalad lõdvestavad ja rahustavad;

- kui muusika tundub inimesele meeldiv, võib see leevendada valu;

- n-ö keskmine inimene reageerib minoorsele muusikale emotsionaalsemalt kui mažoorsele;

- muusikale reageerimine oleneb inimese vanusest ja intellektuaalsest tasemest;

- reaktsioon muusikale sõltub ka kultuurikontekstist, kust inimene pärit on;

- introvertsetele inimestele mõjub muusika rohkem kui ekstravertsetele. Väidetavalt on enamik muusikuid just introvertsed.

Allikas: Alice Pehk, www.muusikateraapiakeskus.ee

Artikli allikas: Tervis Pluss, Kristiina Traks

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.