Pressiteade

Vähinädal võtab fookusesse soolevähi

Kõhuvaluga patsient.
Kõhuvaluga patsient.

Täna, 10. oktoobril algab traditsiooniline vähinädal, mil tähelepanu all on seedeelundkonna kasvajad, eriti soolevähk.

Aastal 2013 diagnoositi Eestis 8154 vähi esmasjuhtu, mis on üle 30% rohkem kui aastal 2000 (6032 juhtu).

Vähi esmasjuhtude arvu suurenemisega on kaasnenud vanusjaotuse muutus: aastal 2013 diagnoositi juba ligi 20% juhtudest 80-aastastel ja vanematel ning ligi 50% juhtudest vanuses 70 aastat ja enam.

Juhtivad vähipaikmed olid 2013 meestel eesnääre (26% juhtudest), kops (15%) ning käär- ja pärasool (11%); naistel rind ja nahk  (mittemelanoom) (mõlemad 18%) ning käär- ja pärasool (12%).

Vanusestandarditud koguvähihaigestumus on nii meestel kui naistel Eestis viimase 20 aasta vältel suurenenud, kuid vanusestandarditud koguvähisuremus on samal ajal vähenenud.

Seedeelundite kasvajad

Seedeelundite vähijuhud (1842 juhtu) moodustasid ligi veerandi kõigist 2013 diagnoositud  esmasjuhtudest. Enim diagnoositi käärsoolevähki (569 juhtu, 31%), järgnesid maovähk (405 juhtu, 22%), pärasoolevähk (355 juhtu, 19%) ja kõhunäärmevähk (267 juhtu, 15%). Jämesoolevähk moodustas kokku seega poole kõigist seedeelundite vähkidest.

Jämesoolevähihaigestumus on Eestis viimase 20 aasta vältel suurenenud 1% aastas, kusjuures suremus on vähenenud 0,8% aastas. Maovähi puhul on nii haigestumus kui ka suremus väga tugevas langustrendis (mõlemad vähenenud umbes 3% aastas).

Jämesoolevähk

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast (polüüp) alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles. Enamik jämesoolevähi juhtudest tekib järk-järgulise vähitekkeprotsessi tulemusena, algselt healoomulistest polüüpidest.Kõikidest polüüpidest vähk siiski ei teki.

Hinnanguliselt areneb umbes iga kahekümnes polüüp edasi vähiks.

Eestis on jämesoole esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud – 680 juhult 2000. aastal 924 juhuni 2013. aastal. Haigestumuse trendi jälgides võib oletada, et tänaseks haigestub Eestis iga-aastaselt jämesoolevähki ligi 1000 inimest. Kuigi vähi esmashaigestumus on suurim üle 70aastaste meeste ja naiste seas, toimub oluline haigestumuse riski suurenemine alates 50. eluaastast.

Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel levinud soole algkoldest teistesse elunditesse (maks, lümfisõlmed, kopsud) ehk on teisisõnu kaugmetastaaside staadiumis. See muudab ravivalikud keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on vähi varane avastamine oluline. Samas on varajase avastamise korral tegu ühe paremini ravitava kasvajaga.

See on kasvajavorm, mille avaldumisele kaebuste või halbade uuringutulemustena eelneb 10-15 aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood, s.t haigus areneb välja pika aja jooksul. Vähieelset seisundit on võimalik enne raske haiguse tekkimist avastada ja ravida.  

Kahjuks jäävad inimesed hiljaks arsti juurde pöördumisega. Kaebusi põhjustab pigem sooleseinas ulatuslikumalt või soolest edasi arenenud jämesoolevähk. Loetletud aspekte silmas pidades pakub suhteliselt pikk peiteperiood head võimalust vähi varaseks avastamiseks.

Omakorda hoiab varakult tuvastatud ja korrektselt eemaldatud limaskesta healoomuline kasvaja ära jämesoolevähi tekke. Varases staadiumis avastatud vähki on võimalik ravida kasutades patsienti säästvaid meetodeid ning see võimaldab paremaid ravitulemusi

Soolevähi riskitegurid

Soolevähki haigestumist võivad põhjustada pikaaegne ebaõige toitumine (liigne punase liha söömine), ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Suurem soodumus haigestuda on ka neil, kes on põdenud kroonilisi põletikulisi soolehaigusi, eelnevate healoomuliste jämesoolekasvajate olemasolu või kel on seedeelundkonnas varem esinenud polüüpe ning jämesoolevähi esinemine lähisugulastel.

Miks on jämesoolevähi sõeluuring oluline?

Sõeluuringud on maailmas tõendatud efektiivsusega meetod kindlas vanusegrupis kaebuseta inimeste testimiseks eesmärgiga vähki ennetada või avastada see varases staadiumis.

Sel aastal alustati jämesoolevähi sõeluuringuga ka Eestis

Uuringu sihtrühmaks on 60. aastased ravikindlustatud mehed ja naised. Seetõttu saadetakse juba alates juulist kutse jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks 1956. aastal sündinud ravikindlustatud inimestele. Järgnevatel aastatel lisandub igal aastal üks vanuserühm, mille tulemusel kaasatakse sõeluuringusse 60-69. aastased iga kahe aasta tagant.

Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel perearsti nimel kutse.Kutse saanutel  tuleks edasiste juhiste saamiseks tuleks patsiendil pöörduda perearstikeskusesse, oma perearsti poole.

Kutses on info, et sõeluuringus osalemiseks vajaliku peitvere testi komplekti saab inimene kätte oma perearstikeskusest ja tal on vaja end registreerida pereõe vastuvõtule.

Sõeluuringu meelespea:

  • Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringul osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatud naisi ja mehi!
  • Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.
  • Edasise info saamiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole.
  • Sõeluuringus osalemiseks ei pea aga kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga sõeluuringus osaleda.
  • Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa.
  • Sõeluuringul osalemine on tervisele ohutu.

Allikas: haigekassa ja vähiliit.

Lisainfo haigekassa infotelefonilt  669 6630.

Lisa kommentaar

  • Pressiteade;
    Eesti Vähiliit tel 631 1730
    Eesti Haigekassa tel 620 8459

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.