Vahula: soovimatud kõrvaltoimed ei ole reeglina kellegi süü

Veiko Vahula, Pärnu haigla ravijuht.
Veiko Vahula, Pärnu haigla ravijuht.

Tervishoiuteenuste osutamise käigus tekib peaaegu alati ka soovimatuid kõrvaltoimeid – inimese kehalisse terviklikusesse sekkudes on see paratamatu. Nii ravimite manustamisel kui ka füüsilistel sekkumistel.

See ei ole reeglina kellegi süü vaid tuleneb tervishoiuteenuse osutamise olemusest.

Kõik soovimatud kõrvaltoimed ei ole välditavad. Kõik soovimatud kõrvaltoimed ei ole alati ravivead. Mõned siiski on.

Igasugune kõrvaltoimete tervishoiuteenuste osutamisel tekitab patsiendile enamasti ka suuremal või vähemal määral kahju. Millest tekibki küsimus, et kas tekitatud kahju tuleks kahju saajale ka hüvitada. Ehk kas tuleks maksta kannatanule kahjutasu. Kui suure kahju eest? Kui palju? Need küsimused on asjakohased ning täna leitakse lahendus tsiviilvaidlusena teenuseosutaja ja eeldatava kahjukannataja vahel, kaasates sõltumatud eksperdid ja kohus.

Siin on puuduseks peetud seda, et kahjutasu maksatakse vaid tervishoiuteenuse osutaja tuvastatud süül tekkinud välditavate kõrvaltoimete (ravivigade) eest, saajaid on vähe (enamus kannatanuid ei saa), makstavad kahjutasude suurused kujunevad väga erinevate kohtute praktikas väga erinevateks ning kahjukannatajale on selline vaidlus koormav, aeglane ja kulukas, teenuseosutaja aga on sunnitud omi võimalikke vigu mitte tunnistama.

Praegu arutluse all oleva mittesüülise vastutuskindlustuse mõte tundub olevat selles, et maksta kõigile kahjukannatanutele ühtmoodi kohe ja kiiresti kahjutasu välja, arutlemata kahju tekkimise asjaolude üle täpsemalt, saajaid oleks seega rohkem ja teenuseosutaja ei oleks motiveeritud omi vigu salgama.

Riskikohaks tundub siin olevat aga see, et tervishoiuteenuste saajatel võib tekkida motivatsioon lisaks tasuta arstiabile, õendusabile aja ämmaemandusteenustele saada veel rahalist kasu kõrvaltoimete eest. See nagu oleks vastuolus kahju hüvitamise põhimõttega – püüda taastada kahju saamise eelne seisund, mitte luua kannatanule uusi tuluallikaid.

Pealegi ei ole ju välistatud teistkordne raha küsimine kohtu kaudu või kriminaalmenetluse raames. Ja alati jääb küsimus, et kust tuleb selleks raha, sest nii kaua kui kahjutasusid makstakse haigekassa poolt valdavalt rahastatud haiglate poolt (avalikust eelarvest), toimub see loomulikult teiste haigete arvelt.

Nendele küsimustele ei ole õigeid ega valesid vastuseid, need ongi poliitiliste valikute kohad.

Lisa kommentaar

  • Veiko Vahula
    Pärnu haigla ravijuht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.