Soolebakterid, antibiootikumid ja I tüüpi diabeet

Murranguline uuring võtab vaatluse alla antibiootikumide kasutamise lastel ja hilisema I tüüpi diabeedi väljakujunemise. Kas antibiootikumid võivad muuta soolestiku bioomi ja mõjutada hilisemat tervist?

Antibiootikumide laialdane kasutamine võib mõjutada laste mikrobioome ja immuunsüsteemi kujunemist. Ameerikas on diabeet diagnoositud rohkem kui 30 miljonil inimesel. Ligikaudu 5 protsendil juhtudest on tegemist I tüüpi diabeediga.

I tüüpi diabeet, mida diagnoositakse tavaliselt noortel ja lastel, on autoimmuunhaigus; mõnikord nimetatakse seda ka juveniilseks diabeediks. Patsiendi immuunsüsteem ründab ja hävitab konkreetseid rakke pankreases (saarerakud), mis toodavad insuliini. Sellele järgneva insuliinitaseme vähenemise tagajärjel tõuseb vere glükoositase ning kahjustab närve ja veresooni.

I tüüpi diabeedi täpsed põhjused pole teada; arvatakse, et teatud roll on selles nii geenidel kui ka keskkonnateguritel. Teadmata põhjusel on I tüüpi diabeedi diagnooside arv kasvamas. Mõnede hinnangute kohaselt suureneb I tüüpi diabeedi levik maailmas igal aastal 3 protsenti.

Teooria: põhjuseks antibiootikumide ja soolebakterite koostoime
Üks teooria, millega selgitatakse I tüüpi diabeedi leviku kasvu, puudutab antibiootikumide ja soolebakterite koostoimet. Meie soolestikus elavad mikroorganismid (mikrobioom ehk “tervislikud” bakterid) on arenenud koos inimkonnaga ning tänapäeval meie normaalseks toimimiseks hädavajalikud. Tundub uskumatu, et meie organismis elab rohkem baktereid kui keharakke. Võiks öelda, et me koosneme pigem bakteritest.

Arvatakse, et muuhulgas aitab soolestiku bioom immuunsüsteemi treenida, nii et see poleks liiga tundlik. Teiste sõnadega öeldes, kui me kasvades mikroobidega kokku puutume, õpib immuunsüsteem hoiduma ebavajalikust aktiivsusest.

Viimastel aastatel on laste kokkupuude mikroobe hävitavate antibiootikumidega pidevalt sagenenud. Kümnendaks eluaastaks on keskmine Ameerika laps saanud 10 antibiootikumikuuri.

Uuring, mis viidi läbi New Yorgi Ülikooli Langone Meditsiinikeskuses ja mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Biology, käsitleski nimetatud teooriat. Uuringus kasutati hiire I tüüpi diabeedi mudelit ja antibiootikumiannuseid, mis vastasid lastele manustatavatele annustele.

Teadlaste meeskonda juhtis Martin Blaser, New Yorgi Ülikooli Meditsiinikooli siirdemeditsiini professor. Uuringus kasutati mitterasvunud diabeetilisi (NOD) hiiri, kes on vastuvõtlikud I tüüpi diabeedi väljakujunemisele.
NOD hiirtele manustati pidevalt väikesi antibiootikumiannuseid või rakendati antibiootilist impulssravi (PAT), mis sarnanes sellist tüüpi annustega, mida tihti lastel kasutatakse.

Tulemus: soolebakterite mitmekesisus vähenes
Kui hiiri uuringu lõpus kontrolliti, oli 53 protsendil PAT ravi saanud hiirtest välja kujunenud I tüüpi diabeet, võrreldes 26 protsendiga kontrollhiirtest, kes antibiootikume ei saanud.

Blaser märkis: “Meie uuring hakkab tooma selgust mehhanismide osas, mille kaudu võivad antibiootikumide põhjustatud soolestiku mikrobioomi muutused suurendada I tüüpi diabeedi riski.”

Iga hiire soolebakteritest võeti enne uuringut ning uuringu ajal ja järel analüüs, et mõõta arvu ja liikide osas toimunud muutusi.
Muutused olid suured. Kolme kuu vanusel PAT hiirel oli üks konkreetne soolebakteri liik, mis varem kindlaks tehtud andmete põhjal aitas immuunsüsteemi treenida, peaaegu täielikult kadunud. Samuti tuvastati, et kõigis kolmes bakteriproovi analüüsis oli PAT hiirte bakterite mitmekesisus kontrollhiirtega võrreldes vähenenud.

Selleks, et hinnata muutunud soolestikufloora võimet tervist mõjutada, viisid teadlased läbi täiendava katse. Nad siirdasid PAT hiire soolebakterid hiire soolestikku, kes oli aretatud nii, et tal omaenese soolestikufloora puudus (bakterivaba hiir).

Pärast siirdamise teostamist täheldasid teadlased immuunsüsteemis samasuguseid muutusi; see tõestab, et ainuüksi soolebakterite muutused (antibiootikumidest sõltumatult) võivad põhjustada märkimisväärseid muutusi arenevas immuunsüsteemis. “See on esimene sellist tüüpi uuring, mis viitab võimalusele, et antibiootikumide kasutamine võib muuta mikroelustikku ning avaldada kestvat mõju immunoloogilisele ja ainevahetuslikule arengule, mille tulemuseks on autoimmuunsus. Meid huvitab väga, millist mõju võivad need uuringutulemused avaldada I tüüpi diabeedi ennetusravi meetodite väljatöötamisele tulevikus, samuti jätkuvatele uuringutele vaktsiinide valdkonnas,” ütles Jessica Dunne, Juveniilse Diabeedi Uuringute Fondi teadusuuringute direktor.

Saadud tulemused on rahva tervise seisukohalt väga olulised. Nagu teadlased märgivad, on tegemist alles esmaste uuringutega, mida tuleb korrata; siiski võivad need mõjutada viisi, kuidas antibiootikume edaspidi kasutatakse.

 

Lisa kommentaar

  • Medical News Today
    Tõlkis Kalle Klein

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.