Pikaajaline laen käib perearstile üle jõu

Perearst Eero Merilind täna hommikul Swedbanki ees oma uue tervisekeskuse pildiga.
Perearst Eero Merilind täna hommikul Swedbanki ees oma uue tervisekeskuse...

Isegi kui (pere)arsti ettevõttel on läinud korda võita euroraha abil tervisekeskuse rajamise õigus­, võib ta seista silmitsi ülejõu käiva laenukohustusega omaosaluse katmiseks.

Euroopa abirahaga rajatavatel tervisekeskustel on kohustus tegutseda 20 aastat, vastasel juhul tuleb raha tagasi maksta. Perearstid, kes keskust haiglate või 

KOVide abita rajavad, sooviksid ka laenu tagasimaksmist sama pikaks venitada, kuid pangad pole sellest huvitatud. Perearstide tervisekeskuste projekte on kokku kuus.
Päeval, kui tervishoiutöötajad tunnist hoiatusstreigi pidasid, sättis Nõmmel tegutsev perearst Eero Merilind sammud panka, et arutada tervisekeskuse laenu. Tema ettevõtte Meditiim taotlus tunnistati 59 taotleja hulgas abikõlbulikuks. Projekti maksumus on investeeringute kava järgi 2,3 miljonit eurot, millest 58% (maksimaalne 75%) ehk 925 000 tunnistati abikõlbulikuks. Seega 1,4 miljoni tarvis soovib ta laenu, kuid 20 aastase tähtajaga. Vaatamata Merilinnu optimismile ei läinud tal pangas sugugi loodetult – laenu kauemaks kui 10 aastaks anda ei soovita.
Swedbanki äripanganduse valdkonnajuhi Priit Lopsiku sõnul eelistavad pangad praeguses ebakindlas intressikeskkonnas anda ärilaene mitte pikemaks kui viieks aastaks. Selle taustal on ka 10 aastat hea pakkumine, kuid Merilinnu sõnul satuvad nad keerulisse olukorda. “See teeks laenumakse nii kõrgeks, et käiks üle jõu isegi haigekassa lepingumahu suurenemisel,” nentis ta.
Lopsiku sõnul on võimalik tagasimaksegraafikut laenust siiski ka pikemaks venitada. “Tagasimaksegraafik sõltub paljuski rahavoo stabiilsusest ja pakutavatest tagatistest,” ütles Lopsik. Ta lisas, et nii nagu iga teine ärimudel, sisaldab ka meditsiin riske (muudatused haigekassa lepingumahus, laenuvõtja kulubaas jne), mille realiseerumine võib aja jooksul viia rahavoo vähenemiseni. Seetõttu piirduvad investeerimislaenude tagasimaksegraafikud reeglina 10–15 aastaga. “Tagasimaksegraafiku võib tulevikus ümber vaadata, kui rahavoog püsib tugev ja tagatiste seisukord ei ole halvenenud,” selgitas Lopsik.
Sellist varianti kasutas Merilind ka praegust keskust ehitades. “Kui me olime 2–3 aastat kuumakseid korralikult tasunud, tegime refinantseeringu ja maksime laenu lõpuks 15 aastaga tagasi,” meenutas ta. Praegu on Merilinnu sõnul olukord keerulisem, kuna haigekassa on kitsikuses ja pole veel täpseid lepingunumbreid andnud. “Me oleme teinud arvutused haigekassa praeguse lepingu alusel. Kui pank vastu ei tule ja me peame 2–3 aastat sellise koormusega maksma, läheb projekt suure pauguga lõhki,” nentis ta. Lehe trükkimineku ajaks oli ta käinud veel ühes pangas ja hetke parim pakkumine oli 15 aastaks.

Nurmed sooviksid ka pikka laenu
Keila Taastusravist ümber Põhja-Eesti Taastusravikeskuseks nimetatud perekond Nurmedele kuuluv asutus plaanib tervisekeskuseks renoveerida praegu
LTKHle kuuluva Pelgulinna polikliiniku hoone. Ka seal arvestatakse pigem pikema laenuperioodiga. Projekti eeldatav maksumus on 4,8 miljonit eurot, millest toetust saab 1,7 miljonit ehk maksimaalselt pea 75%. See on ka suurim võimalik osakaal, mida saab taotleda.
Keskuse juhataja Dag Nurme sõnul on neil põhistsenaarium laen. “Kui see millegipärast ei õnnestu – samas ma ei näe, miks ei peaks õnnestuma – siis tuleb vaadata omakapitali poole,” ütles Nurm. “Planeerime võimalikult pikka laenu – usun, et 15 aastat võiks olla reaalne.”

Riik lisatagatisega ei toeta
Kuigi sotsiaalministeerium on huvitatud tervisekeskuste rajamise edukusest, pole nad valmis näiteks lisatagatise näol abikätt ulatama. Ministeeriumi struktuurivahendite juhi Merlin Tatriku sõnul on toetuse taotlejad arvestanud, et erasektoris võetud laenude puhul riiklikke laenutagatisi ega -käendusi pole. “Usaldame taotlejaid, sest oma projektid on kõik esitanud koos finantsanalüüsiga, kus on arvestatud ka laenude tasumise suutlikkust,” ütles Tatrik. Muu hulgas sõltub toetuse maksimaalne piir ka perearstide arvust. “Seega kui mõni projekt oli kavandatud kallimaks kui maksimaalne toetuse määr, siis kaetakse projekti ülejäänud osa omaosalusest,” ütles Tatrik. Samas on näiteks laenutingimused KOVidele siiski tunduvalt soodsamad kui ettevõtjatele.
Perearst Eero Merilinnu jaoks on suurim probleem aga määramatus. “Praegu on meil rohkem teadmatust kui teadmist. Me ei tea, mida haigekassa teeb. Riskimoment on ka selle võrra suurem, sest kui pangad küsivad ja me ei oska vastata, siis intress kasvab silmanähtavalt,” nentis arst. Tal oleks vaja teada, millise lepingu saab haigekassast, kui pikaks ajaks saab laenu ja milliseks kujuneb kuumakse. “Kui need kolm on olemas, saame projektiga alustada,” ütles Merilind.

Kommentaar
Senised ruumid rendile või müüki
Eero Merilind, perearst

Peame oma senised ruumid uue tervisekeskuse rajamiseks kas välja rentima või maha müüma. See hoone kataks kuni kolmandiku vajalikust summast.
Võimalus on hoone ka korterelamuks ümber ehitada, kuna Nõmme korterid on hinnas. Kuid ümberehitamise korral läheb ehituskuludega ruutmeetri hinnast kohe 500-600 eurot maha.
Tulevase tervisekeskuse tarvis on välja valitud Pärnu maantee 317 krunt, mis on praegusest asukohast 200–300 meetrit Hiiu pool. Nõmme keskuses on keeruline krunti leida, sest lisaks majale on oluline ka ligipääsetavus ja parkimine.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.