EIK: Teovõimetute isikute paigutamisega hooldusasutusse peaks kaasnema kohtulik järelevalve

Cervenka vs Tšehhi Vabariik, kohtuotsus 13.10.2016, avaldus nr 62507/12

Asjaolud
Kaebaja on 1956. aastal sündinud mees, kellelt kohus võttis 2005. aastal teovõime seoses alkoholismist põhjustatud dementsuse ning suutmatusega teostada ise õigustoiminguid. Teda paigutati ajavahemikus 2004–2010 kokku 27-ks kuuks tahtevastaselt psühhiaatriahaiglasse. 2011. aastal oli ta mitmed kuud tahtevastaselt eraõiguslikus sotsiaalkodus ning tal puudus luba kodust lahkuda. Kaebaja kaebas korduvalt sotsiaalkodusse paigutamise vastu, paludes nii vabastamist, kinnipidamise õigusvastasuse kontrollimist ning kahju hüvitamist. Need kaebused ei olnud edukad, sest kohtute arvates puudus kaebajal ja tema esindajatel teovõime ja/või oli kaevatud meede õiguspärane. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) artiklite 1 (kinnipidamise alused), 4 (õigus kinnipidamise põhjendatuse kohtulikuks kontrolliks) ning 5 (õigus hüvitisele õigusvastase kinnipidamise korral) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad
Kuivõrd kaebajal ei olnud võimalik omal äranägemisel sotsiaalkodust lahkuda, oli temalt võetud vabadus artikli 5 lg 1 tähenduses. Isikult vabaduse võtmisel tuleb järgida siseriiklikku seadust. Vabaduse võtmine on põhjendatud ainult siis, kui vähem intensiivsed meetmed ei ole piisavad.

Kaebaja kinnipidamist ei määranud kohus, vaid see tulenes tema hooldaja taotlusest. Rahvusvaheline õigus areneb suunas, et teovõimetute isikute sunniviisilise paigutamisega hooldusasutusse peab kaasnema kohtulik järelevalve.

Kaebaja hooldaja oli linnavalitsuse töötaja, kes ei selgitanud kaebajale temaga toimuvat. Sotsiaalkodu ei võtnud ühendust kohtuga isegi pärast seda, kui sotsiaalkodu töötajatele sai selgeks, et kaebaja on paigutatud nende asutusse tahtevastaselt. Kui kohtusse pöördus kaebaja esindaja, siis jättis kohus kaebuse käiguta põhjendusega, et kaebajal ei olnud pädevust endale ise esindajat määrata, sest tema eest tegutses hooldaja. Kaebaja hooldaja tegutses pidevalt vastu kaebaja algatatud erinevatele menetlustele enda kaitseks, mistõttu need ei viinud kaebajat sihile. Kaebajal puudusid tagatised enda isikuvabaduse kaitseks, asjas oli artikli 5 lg 1 rikkumine.

Kaebaja sunniviisilise kinnipidamise kestuseks sotsiaalkodus oli 6 kuud, mis ei ole lühikene periood. Kohtutel ei olnud pädevust vaadata sisuliselt läbi tema kaebusi, sest teda käsitleti vabatahtlikult sotsiaalkodus viibiva isikuna tulenevalt hooldaja nõusolekust kaebaja paigutamiseks sotsiaalkodusse. Seetõttu oli asjas artikli 5 lg 4 rikkumine.

Artikli 5 lg 5 rikkumine oli asjas seetõttu, et siseriiklikud kohtud ei tõlgendanud siseriiklikku seadust EIÕK artikli 5 lg 5 vaimus. Kohtud piirdusid seisukohaga, et riigivastutuse seaduse kohaselt eeldatakse kahju hüvitamiseks õigusvastast otsust või ebatavalist haldustegevust. Valitsus ei esitanud näiteid, kus sotsiaalkodusse paigutatud teovõimetuks tunnistatud isikud oleksid saavutanud endile hüvitise väljamõistmise siis, kui nende paigutamine sotsiaalkodusse tulenes hooldajate sõlmitud tsiviilõiguslikest lepingutest.

Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg-te 1, 4 ja 5 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot ning 8 025 eurot kulude katteks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.