Erihooldekodud lasevad hoolealused vabadusse

Liina Lanno, Katrin Tsuiman ja Indrek Sooniste.
Liina Lanno, Katrin Tsuiman ja Indrek Sooniste.

Lähiaastatel suletakse suur osa psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeasutustest ja hoolealused asustatakse tavakorteritesse. Haapsalus eile peetud seminaril arutati, kuidas seda võimalikult valutult teha.

„Umbes 11 protsenti Eesti elanikest on puudega. Neist 28 protsendil on psüühikahäire või vaimupuude. Tänane jutt puudutab 36 436 inimest. Neist 6000 kasutab erihoolekandeteenuseid, neist omakorda 2800 on erihoolekandeasutustes,” kirjeldas olukorda sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Katrin Tsuiman. 2800-st veerand on juba väiksemates peremajades, kolmveerand ehk veidi üle 2000 elab veel vanemates haigla-tüüpi asutustes, kirjutas Lääne Elu.

2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis annab puuetega inimestele õiguse elada kogukonnas ja omada võrdseid valikuid. Kinnised hoolekandeasutused nende põhimõtetega kokku ei käi.

AS Hoolekandeteenused haldab Eesti erihoolekandekeskusi. Läänemaal on neid kaks – vana tüüpi Koluvere hooldekodu ja moodne peremajadega keskus Uuemõisas. Koluvere läheb sulgemisele kui haigla- või ühiselamutüüpi ööpäevaringse järelevalvega hooldekodu läheb sulgemisele. „Pikad koridorid tubadega, igas kaks elanikku,” kirjeldas Hoolekandeteenuste direktor Liina Lanno vana tüüpi erihooldekodu.

Liina Lanno sõnul suletakse Koluvere rohkem kui saja hoolealusega keskus hiljemalt 2019. aastal. Umbes 30 hoolealust, kes iseseisvalt hakkama ei saa, kolivad loodavasse keskusse Lihulas. Suurem osa ülejäänuist läheb oma koduomavalitsustesse.

Neile psüühiliste erivajadusega inimestele, kes saavad iseseisvalt hakkama, otsib Hoolekandeteenused korterid.

Omavalitsuselt oodatakse tugiisikut ja päevakeskust. „Kogukonda minek on keeruline. Ma ei räägi ainult meie endi hooelalustest, kes ei ole harjunud keeldudeta elama. Kogukondades on vastuseis, „ainult mitte minu tagahoovis”-sündroom. Lanno sõnul on hoolealuste peremajadesse kolimine seni olnud väga edukas. „Ainult kahel autistil 550st on tekkinud tagasilöök,” ütles ta.

Korteritesse on Eestis kolitud umbes 50 hoolealust, neist seni on halvasti läinud ühel. „Tal läks väga hästi, leidis töö ja sai hakkama, aga ta hakkas seda edu pidude ja alkoholiga tähistama,” rääkis Liina Lanno.

Seminari korraldanud erihoolekandeteenuste pakkujate liidu juht Indrek Sooniste tutvustas Kanada kogemust, kus psüühilise erivajadusega inimesed koliti kogukondadesse 1990. aastatel ja tõdes, et probleemid on igal pool ühesugused ja sarnased pagulaste sulandamisega. Tekivad kodanikuliikumised, mis võitlevad selliste inimeste oma naabrusesse elamaasumise vastu.

„Minu eesmärk on, et meie elus oleks rohkem puudega inimesi. Siiani on nad ikka teiste silme alt ära peidetud,” ütles Tartu vaimse tervise hooldekeskuse juhataja Sooniste.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.