Verekeskuse juubelikonverentsil käsitletakse veenist-veenini ahela probleemkohti

Riin Kullaste
Riin Kullaste

Tähistamaks veredoonorluse ja vereülekannete 75. aastapäeva Eestis korraldab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus reedel, 11. novembril 2016 Regionaalhaigla E-korpuse saalis (J. Sütiste tee 21) konverentsi “Veenist veenini”.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on 75 aastane Eesti verekeskus vaatamata oma väärikale eale tegus ja muutustele avatud organisatsioon ning juubel on hea võimalus kutsuda kokku inimesi, kes ühel või teisel moel puutuvad kokku doonorite, doonorivere töötlemise, testimise ja kasutamise ehk vereülekannetega: „Seekordne konverents käsitleb veenist-veenini ahela probleemkohti, nii nagu meie, kes me igapäevaselt professionaalidena selle ahela erinevates lülides tegutseme, neid näeme. Konverentsi kava on kirju, aga ta väljendab hästi seda maastikku ja reaalsust, milles me praegu liigume. Meie eesmärk on ohutu ja otstarbekas vereülekanne ning avatus ja paljude osapoolte kaasamine on siin määrava tähtsusega.“ 

Väga olulisel kohal verekeskuse tegevuses on doonori tervis ning see millised on veredoonorluse vahetud ja pikaajalised efektid. Konverentsil tõstatame küsimuse, kas meil on vaja seda protsessi parendada ja kui on, missugune viis oleks selleks kõige otstarbekam. Dr Riin Kullaste: „Verekeskusesse on jõudnud signaalid, et mitte kõik perearstid ei kiida veredoonorlust heaks, sestap oleme viinud perearstide seas läbi väikese küsitluse ja kutsunud doonori tervise teemat nende jaoks avama spetsialisti Hollandi vereteenistusest, kus pööratakse sellele väga palju tähelepanu ja on moodustatud spetsiaalne uuringugrupp, kus töötab ka meie lektor Katja van den Hurk.“ 

Konverentsil tuleb juttu ka maailmas palju käsitletud doonorite valiku ja vereülekande ohutuse temaatikal. Mitte iga inimene ei sobi paraku doonoriks ning see on tõstatanud palju küsimusi: Kas kitsendused on põhjendatud? Kas õigus verd anda on olulisem kui õigus saada ohutut vereülekannet? Kui ohutu on Eesti doonorite veri? Kuna meie põhjanaabrid on doonorite valiku küsimuses teinud viimasel aastatel olulisi muudatusi, kuuleme konverentsil nende kogemustest Soome Punase Risti Vereteenistuse spetsialistilt Johanna Castrenilt. Eesti doonorite andmeid vahendab vereteenistuste järelevalveorganisatsiooni esindaja Triin Suvi Ravimiametist.

Tähtsal kohal verekeskuse toimimises on infosüsteemid. Dr Kullaste tõdeb: “Pärast kahekümneaastast edukat arengut oleme takerdunud ja oluline hüpe – ühtne doonorite ja ülekannete register – on kahjuks tegemata. Vajadus sellise registri järele on aga väga suur.“ Küsime konverentsil, kas nii jääbki või jõuab Eesti e-riigi edulugu ka doonorluse valdkonda. Teemat avavad Tiina Drell Sotsiaalministeeriumist ja infosüsteemi arendajana Kaja Hanstein Gennet Lab’ist.

Lisaks probleemidele on ka palju rõõmustavat, nii oleme doonorivere uurimisel jõudnud uuele tasemele, kus punaliblede molekulaardiagnostika avab uusi võimalusi. Kas me oskame neid kasutada ja oleme valmis uut infot vastu võtma? Dr Ulvi-Kaire Kongo verekeskuse referentlaborist jagab konverentsil osalejatega sellel teemal oma mõtteid ja kogemusi. 

Konverentsi lõpus käsitletakse transfusiooni temaatikat. Dr Kullaste avab teemat: „Doonoriverest valmistatu kasutamine on olnud fookuses juba aastaid. Kui tõenduspõhised on meie otsused patsiendile transfusioonravi määramisel? Randomiseeritud kontrollitud uuringute hulk ei ole suur, väga suures osas on otsused pigem kogemuslikud. Inglismaal on erinevate transfusioonipraktikate uuringutega juba pikka aega tegeletud, meie lektor Simon Stanworth on selles koostöös osalenud ja teeb konverentsil hetke parimate teadmiste kokkuvõtte.“ 

Südant valutama paneval vereülekande ravijuhise teemal räägib dr Kadri Rohtla Regionaalhaigla verekabinetist. Riin Kullaste selgitab: „Eesti vereülekande ravijuhis on nüüdseks juba üle 10 aasta vana ja vajaks hädasti uuendamist. Paraku on ühtäkki selgunud, et meie juhend ei sobitu Eesti Haigekassa juhendite koostamise kontseptsiooniga ning seetõttu peavad vereteenistused selleks ise vahendid leidma. Sellest johtuvalt küsime – kas tõesti on laialdaselt kasutatav transfusioonravi, mille käigus kantakse üle ligi 85 000 erineva veretoote aastas ainult vereteenistuste mure ning kuidas me peaksime edasi liikuma.“ 

Konverentsile „Veenist veenini“ on registreerinud üle 200 huvilise. Konverentsil osalevad ka kõik verekeskuse töötajad, sestap on verekeskus ja DoonoriFoorum reedel, 11. novembril suletud ning doonoreid oodatakse taas verd loovutama esmaspäevast, 14. novembrist.

Konverentsi kava

10:30?11:00  Registreerimine, kohv ja suupisted

11:00?11:30  Avasõnad. Regionaalhaigla juhatuse esimehe tervitus ja lühiülevaade ajaloost.

Agris Peedu, Riin Kullaste, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

11:30?11:50  Kas veredoonorlus avaldab mõju inimese tervisele?

Katja van den Hurk, Hollandi vereteenistus Sanquin

11:50?12:10  Doonorite valimine. Veredoonorlus – inimõigus või privileeg?

Johanna Castren, Soome Punase Risti Verekeskus

12:10?12:30  20 aastat vere infosüsteemi Eestis.

Kaja Hanstein, Gennet Lab

12:30?12:50  Eesti doonorid ühes andmebaasis – kas ebarealistlik unelm või pragmaatiline vajadus?

Tiina Drell, Sotsiaalministeerium

12:50?13:30 Lõunapaus

13:30?13:50  Molekulaardiagnostika abil punaliblede saladusi avastamas.

Ulvi-Kaire Kongo, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

13:50?14:20  Transfusioonipraktika Ühendkuningriigis.

Simon Stanworth, NHS Blood and Transplant

14:20?14:40  Transfusioonipraktika Eestis. Eesti ravijuhis.

Kadri Rohtla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

14:40?15:00  Verevalvsus Eestis. Kas Eesti doonorite veri on ohutu?

Triin Suvi, Ravimiamet

15:00    Lõpusõnad

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.