Hambaraha vaidlus põhjustas Toompeal kirgede tormi

Marek Vink
Hambaarstide liidu president Marek Vink.

Ilmselt hambaarstide ja haigekassa lepitusüritusena mõeldud kohtumine riigikogus läks 15. novembril erakordselt emotsionaalseks ning kirgedemöll jätkus veel garderoobiski.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni arutelu hambaravi hüvitise teemal läks 15. novembril nii tuliseks, et ukse taga istudes oli kohati võimalik sellest suisa stenogrammi teha, kirjutab Postimehe terviseportaal.

Hambaarstide esindus oli lossis kohal varakult ja valmis oma seisukohti ka selgitama. Nimelt on haigekassa pakkunud välja hinnakirja, mis tohtrite sõnul tegelikke kulusid ei kata. Riigi plaani kohaselt saaks aga 30-eurost hambaravihüvitist kasutada vaid just neis kliinikutes, mis töötavad n-ö riiklike hindadega. See plaan on vastukarva arstidele.

Hambaarstide kinnitusel oleks kõige parem lahendus see, kui raha liiguks koos inimesega ehk patsient valib arsti ja riik hüvitab osa raviarvest.  Seni on selline süsteem edukalt toiminud  rasedate ja eakatega, kelle hambaravi riik osaliselt hüvitab.

Ka teeb tohtreid murelikuks asjaolu, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist kaotatakse vaba valiku õigus ära ka proteeside tellimisel. "Selle hüvitise summa on 250 eurot ja see on juba suur raha. Mina pean hakkama selgitama pensionärile, et minu juurest enam proteese tellida ei saa," rääkis Kattri Arge K3 Hambaravist.

Eriti aga solvab hambaarste eelnõu seletuskirjas olev väide, mille järgi kehtestab haigekassa hinnad, mis vastavad tegelikele kulule ja lõppeb ära "see hambaarstide teab kust võetud hinnakirja järgi" töö tegemine. "See on pehmelt öeldes….  ja siis selle lause peale tahetakse veel sõbralikult edasi rääkida,"  imestas hambaarstide seltsi juht Marek  Vink.

Ka Argele jääb väljaütlemine seletuskirjas arusaamatuks, sest Eestis on vaba turg, kus konkurents määrab hinna ja igal inimesel on võimalik valida endale sobiva hinnaga kliinik.

Vink jätkab, et haigekassa sunnib neid töötama hinnakirja alusel, mis tegelikke kulusid ei kata. Juba praegu tuleb tohtritel laste n-ö tasuta hambaravi hüvitada täiskasvanute ravi pealt teenitud tulu arvelt. "Kui sunnitakse ka täiskasvanutele nii teenust osutama, siis selliste tingimustega nõus olevat hambaarsti Eesti Vabariigis minu teada ei leidu," on Vink veendunud.

Tohtrid tuletavad meelde, et ka hambaarstide puhul tuleb arvestada üle lahe pakutavate tingimustega. Väidetavalt läheb 2/3 ülikooli lõpetanud tohtritest kohe Soome tööle. Korduvalt seavad tohtrid kahtluse alla haigekassa tehtud arvutused, kui kallis hambaravi tegelikult on.

Haigekassa esindajate selgitused on vaoshoitumad, kuid ühel hetkel on kuulda kellegi tundeküllast selgitust, et ka neil on vaja kulu kontrolli all hoida ja riigieelarves lubatud piiridesse jääda.

Tohtritele ja ametnikele tehakse ettepanek uuesti sel nädalal kokku saada ja omavahel kokku leppida. 

Haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa teemat kommenteerida ei soovinud. Tema sõnul on haigekassa kindlasti valmis arstidega taas neljapäeval kohtuma, nagu riigikogu sotsiaalkomisjon ette pani.

Hambaarstide juht Marek Vink tunnistab, et tal pole suurt usku, et uus kohtumine midagi muudaks. Tohtri sõnul saab ta aru, et haigekassa peab hindade arvestamisel lähtuma määrusest, mis lähtub haiglatest, aga hambaravi puhul seda mudelit kasutada ei saa.

"Kellegi poliitiline lubadus on, et mitterahalise hüvitisega surutakse hambaravi hindu alla, aga seda ei saa juhtuda, sest keegi ei ole nõus selle hinnaga teenust osutama," tõdes Vink. "Võib-olla kuskil maapiirkonnas keegi on, aga Tallinnas küll mitte," oli Vink veendunud.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.