Teadlased on kindlaks teinud, kuidas A-hepatiidi viirus tekitab maksakahjustusi

Hepatiit A on vaktsineerimisega ennetatav nakkus.
Hepatiit A on vaktsineerimisega ennetatav nakkus.

Hepatiiti uurivad teadlased on kaua arvanud, et immuunrakud, mida organism suunab rünnakule maksa viirusega nakatunud rakkude vastu, põhjustavad ägedaid maksakahjustusi, mis on seotud A-hepatiidi viiruse ja teiste hepatiidiviirustega.

Nüüd on aga Põhja-Carolina Ülikool (UNC) USAs Chapel Hillis teadlased avastanud, et maksapõletikku põhjustab A-hepatiidi viirusega raku vahetu sisemine reaktsioon. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Science.

“Viirus kutsub nakatunud rakus esile reaktsiooni, mis aktiveerib eelnevalt programmeeritud rakusurma skeemi,” ütles üks uuringu läbi viinud teadlastest ning UNC Meditsiinikooli ja UNC Globaalse Tervise ja Nakkushaiguste Instituudi meditsiiniprofessor Stanley Lemon.
“Põhimõtteliselt teeb rakk enesetapu, ohverdades end koos viirusega, et peremeesorganismi päästa. Selle tulemuseks on maksapõletik, mis väljendub hepatiidi kujul,” jätkas Lemon.

A-hepatiidi viirus on nakkusliku hepatiidi vorm, mida saab vaktsiini abil vältida. A-hepatiidi viirus on levinud kogu maailmas ning viirus kandub edasi toidu ja vee kaudu, mis on saastunud nakatunud isiku väljaheidetega. Sel suvel põhjustasid külmutatud maasikad, mida kasutati ühe smuutiketi jookides, A-hepatiidi puhangu seitsmes USA osariigis.

A-hepatiidi sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu, palavik, kurguvalu, peavalu ja kõhulahtisus. A-hepatiidi viirusega nakatunud inimestel ei pruugi kohe sümptomeid ilmneda, kuid viirus võib end nende organismis varjata kaks kuni neli nädalat. Selle perioodi jooksul võib nakatunud isik viiruse teistele edasi anda.

A-hepatiidi viirus ei põhjusta kroonilisi maksahaigusi nagu B- ja C-hepatiidi viirused. Kuid harvadel juhtudel võib see põhjustada ägeda maksakahjustuse, mis lõpeb tihti surmaga. Lisaks protsessi välja selgitamisele, kuidas viirus ägedat maksakahjustust põhjustab, avastasid UNC teadlased koos kolleegidega Põhja-Carolina Riiklikust Ülikoolist ka uue viirusega nakatumise loomse mudeli.

Aastakümneid olid teadlased arvanud, et A-hepatiidi viirusega võivad nakatuda ainult primaadid – inimesed, šimpansid ja mõned ahviliigid. Ent kui teadlased uurisid organismi sisemist rakkude viirusevastasest reaktsiooni hiirtel, avastasid nad, et viirus võib liikuda ka ühelt liigilt teisele.

“Viiruse võime kanduda edasi hiirtele sõltub hiire interferoonisüsteemi häirimisest, milleks A-hepatiidi viirus pole üksi suuteline,” ütles Lemon. “Me oleme kindlaks teinud, et peremeesorganismi interferoonisüsteem on väga oluline tõkkemehhanism viiruse edasi kandumise vastu.”

UNC teadlased, keda juhivad lisaks prof Lemonile ka UNC geneetikaosakonna dotsent Jason Whitmire (PhD), valmistuvad nüüd uurima keerukat seost mittespetsiifiliste sünnipäraste ja spetsiifiliste adaptiivsete immuunreaktsioonide vahel, mis kokkuvõttes nakkust kontrolli all hoiavad ja A-hepatiidi viiruse peremeesorganismist eemaldavad. Need on protsessid, mida ühegi viie hepatiidiviiruse korral veel hästi ei tunta.

Science Daily
tõlkis Kalle Klein

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.