Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto hinnangul on tegemist keerulise ja pingelise olukorraga. "Loomulikult on patsiendid häiritud ja solvunud ning ütlevad õdedele ja arstidele halvasti," lausus Einasto. Tema sõnul lükatakse edasi nende haigete vastuvõtt, kelle puhul see on võimalik.

Suur osa haigusjuhte on erakorralised, näiteks nakkushaigused. "Nende puhul ei saa patsiendile öelda, et tulge kolme kuu pärast tagasi, nende haigete vastuvõttu ei saa edasi lükata," lausus Einasto. On aga mõned haigused, mille puhul patsiendi seisund nii kiiresti ei halvene, ja nende ravile vastuvõtu ongi haiglad nüüd edasi lükanud.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas on aasta lõpuni edasi lükatud ligikaudu 250–270 patsiendi plaaniline ravi. Neist ligi 200 patsiendi ravi viibib üldkirurgia erialal. "Need on näiteks sapipõie- ja veresoonte haigustega patsiendid ning songaga patsiendid," rääkis haigla esindaja Liisa Suba.

Tema kinnitusel tuleb lepingumahu piiratuse tõttu edasi lükata ka 72 günekoloogia eriala patsiendi plaaniline ravi. "Nende seas on näiteks emakamüoomi või emaka allavaje lõikused, mille puhul ei ole ajafaktor oluline," lisas Suba.

Haigla plaaniline töö sõltub otseselt haigekassa lepingust, selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla klienditeeninduse juht Lea Karik. "See tähendab, et töö planeeritakse selle järgi," lausus ta.

Karik rõhutas, et ette ei saa aga plaanida erakorralist tööd, seega kõik patsiendid, kes vajavad erakorralist abi, peavad pöördumagi erakorralise meditsiini osakonda.

Ta lisas, et ambulatoorsete vastuvõttude hulk sõltub haigekassa lepingust ja vastuvõttu tegevate töötajate hulgast, kuid kahjuks on osal erialadel, näiteks ortopeedias ja seljakirurgias, abivajajate hulk suurem kui võimalus abi pakkuda, seetõttu on ka järjekorrad pikad.

"Järjekorrad võivad ulatuda uude aastasse nendel erialadel, kus haigekassa rahaline ressurss on otsas," lausus Karik ja lisas, et sel juhul saab haigla pakkuda patsiendile vaid tasulist teenust.

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu kinnitas, et haigekassa lepingumahu vähenemise tõttu on regionaalhaigla piiranud patsientidele osutatavat plaanilist ravi ja seetõttu töötab enamik kliinikuid alla oma tegeliku võimekuse.

Eriarsti juurde pääsemise raskused on Mart Einasto sõnul tunduvalt suurendanud ka kliinikumi EMOsse pöördujate arvu, kuid isegi seal ei saa enam kõiki inimesi vastu võtta. Patsientide pahameele osaks saavad aga sealsed töötajad.

"Patsiendid lähevad EMOs endast välja, on pinges ja tekivad konfliktid," lausus juhatuse liige. 

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg selgitas, et haigekassa tervishoiuteenuste lepingute planeerimise oluliseks aluseks on hinnatud Eesti ja maakondlik nõudlus, eelarve võimalused, raviasutuste varasem teenuse osutamine ning eesmärk hoida ravijärjekorrad ooteaegade piires, tagades ühtlase ja ühtsetest põhimõtetest lähtuva teenuse osutamise kõikjal Eestis.

Hinsberg lisas, et haigekassa uurib Tartu Ülikooli Kliinikumilt, mis erialal ja miks on võetud vastu otsus plaaniline ravi edasi lükata. Ta lisas, et ollakse valmis koostöös raviasutusega töötama välja ka võimalikke lahendusi.

Loe täismahus uudist Postimehest.