Tervisekeskuste plaan kipub kalduma

Prof Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja.
Prof Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja.

Esmatasandi tervisekeskuste projektis osalemine ei ole olnud paljudele perearstidele jõukohane.

Kui mitmed aastad tagasi hakati rääkima võimalikust eurorahade taotlemisest esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks, siis tekkis paljudel perearstidel ja perearstikeskustel kindel lootus oma olemasolevaid töötingimusi parandada.

Väga mitmetes piirkondades on perearstid jätkuvalt jäänud tegutsema korterelamute pindadele, mis ilmselgelt ei vasta enam tänapäevasele ettekujutusele kaasaegsest perearstikeskusest. Oli ju ka meetme üks suundadest sõna-sõnalt öeldes: "Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused".

Tegelikult selgus erinevatel koosolekutel ning ümarlaudadel tõsiasi, et pigem ollakse huvitatud üldhaiglate reanimatsioonist, mitte niivõrd perearstikeskuste toetamisest ja kaasajastamisest.

Kuidas teisti aru saada meetme selgitusest, mis ütleb, et lisaks esmatasandi kohustuslikele põhiteenustele (üldarstiabi, koduõendus, ämmaemanda vastuvõtt, füsioteraapiateenus), toetatakse ka esmatasandi tervishoiu teisaseid teenuseid nagu nt vaimse tervise õe teenus, psühholoogiline nõustamine, aga veel enam- siit saavad toetust ka haiglavõrgu arengukava haigla ambulatoorsed eriarstiabiteenused (sisehaigused, üldkirurgia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia jne).

Toetatakse ka proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust ning rehabilitatsiooniteenust.

Veel enam, valikukriteeriumides on selgelt eelis neil taotluse esitajail, kel on kõik need teisased ja eriarstiabiteenused pakkuda.

Kes rohkem asjatundjad, saavad kohe aru, et perearstid on haiglatega võrreldes täiesti selgelt nõrgemad. Kuidas on võimalik perearstikeskusel konkureerida nimetatud teenuste pakkumise osas haiglatega, kes on vastavad teenused juba pikkade aastate jooksul välja arendanud, selleks haigekassa lepingut ja rahastamist omavad?

Tingimusis, kus omaosalus on ette nähtud 25%, kus konkureerimise hetkel ei ole veel teada, kuidas hakkab toimuma teenuste rahastamine ja milline on ülepeakaela tervisekeskuste poolt osutatava tervishoiuteenuse sisu. Võtta suur rahaline risk ja sõlmida konkursil osalemise tingimustele vastamiseks riskantsed lepingud, mis seovad kahekümneks aastaks ei ole perearstikeskustel väga lihtne.

Võrrelgem nt haiglate ja ühe perearstikeskuse eelarvet- kui nt kolme nimistuga (mis oli tervisekeskuse tingimustele kandideerimiseks minimaalne kooslus) perearstikeskuse aastane eelarve on umbkaudu pool miljonit eurot (sõltuvalt muidugi nimistute suurusest), siis näiteks haiglates kasutatav magnetuuringute seade maksab juba mitmeid kordi rohkem. 

On ju vahe, kas 25% omaosalust (mis võib ulatuda mitmesajast tuhandest eurost kuni poole miljonini ja veel enamgi) maksta poole miljoni eelarvega perearstikeskuse poolt või u 12-13 miljonise eelarvega haigla (nt Viljandi) või üle 150 miljonise eelarvega haigla (nt PERH) poolt. On ju näha, et haiglatel on puhverdamise ruumi enam.

Perearstikeskused ei ole pankadele väga usaldusväärsed partnerid, seda eriti 20 aasta perspektiivis, eriti kui baasraha ühes kuus, kust selliseid kulusid maksta saaks, on vaid umbes 1000 eurot kuus nimistu kohta.

Tervisekeskust ei ehitata õhku. Mitmes piirkonnas on põrkunud perearstid tõsiasjale, et neil ei ole võimalik saada ehitamiseks maad (krunti) või kui on, siis on nad sunnitud konkureerima teiste äriettevõtetega. Ja loomulikult on kaubanduskeskustel, hotellidel jt palju suuremad võimalused ihaldatud krunt saada, sest raha maksab.

Perearstidele on ette heidetud, et nad ei ole olnud altis riskima ja suurt laenukoormust võtma ning initsiatiivi haarama. Kui mõelda, et perearstide keskmine vanus on 54 aastat ja seega väga suur osa perearstidest lahkub tööturult lähima 10-15 aasta jooksul, siis tekib täiesti õigustatud küsimus - milleks siduda end pikaajalise laenuga, eriti kui terendamas võib olla veel ka oht, et lepingu tingimuste mitte täitmise puhul võidakse raha tagasi nõutada.

Isegi kui laenu taotleda, projekt saada ja tervisekeskus ehitada, ei ole Eestis siiani veel selgeks räägitud/vaieldud, kuidas on võimalik tervisekeskust/perearstikeskust või selle osakut müüa kui pensioneerutakse ja töölt lahkutakse, milline on selle õiguslik alus ja kasvõi hind?

Muidugi oleks võinud appi tulla kas kohalik omavalitsus või riik. Mitmed kohalikud omavalitsused ka esitasid taotluse (kokku oli neid 59 esitaja hulgas paarkümmend), sageli aga polnud neil kas huvi, tahtmist või täiesti võimalik, et samamoodi kartus võtta pikaajalisi laenukohustusi. Riik aga pigem eeldas, et perearstid leidku ise lahendus. Eks siis leitigi, kes kuidas. Enamasti tehti kokkulepped haiglaga, mõnel juhul mõne teise äriühinguga. 

2018. aasta lõpuks peaksid valmima esimesed 15 esmatasandi tervisekeskust, mis peavad tõstma ravi kvaliteeti, laiendama teenuste kättesaadavust ja soodustama tervishoiu eri tasandite koostööd.

Et infrastruktuuri kaasajastamine hakkaks teenima seatud eesmärki ja ei jääks vaid "betooni rajamise" tasemele, tegeleme hetkel esmatasandi tervishoiu sisulise mudeli väljatöötamisega. Loodame, et mudel, kuhu lõpuks välja jõuame toetab eeskätt just esmatasandit.

Meil on olemas mitmeid analüüse ja uuringuid (riigikontrolli audit, RAKE uuringud, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi poolt koostatud toimemudeli analüüs jt), vaja on vaid soovi ja oskust neid kasutada.

Kuna tervisekeskuste projekt andis reaalse võimaluse esmatasandi tugevdamiseks, siis seda tuleks kasutada otstarbekalt. Rohkem selliseid võimalusi ei pruugi mitmekümne aasta jooksul tulla.

Lisa kommentaar

  • Prof Ruth Kalda
    TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.