Suurimad tööjõukulud olid mullu kiirabil

Kiirabi.
Kiirabi.

Tööjõukulude osatähtsus tervishoiuteenuseid osutavate asutuste tegevuskuludes on viimastel aastatel kasvanud.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest on viimastel aastatel kasvanud. Ka 2015. aastal kasvasid tööjõukulud ühe protsendipunkti võrra 52%-ni, moodustades jätkuvalt suurima osa tervishoiuteenuse osutajate kuludest, selgub TAI värskest analüüsist.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest oli suurim kiirabi- (79%) ja õendusabiasutustes (69%). Väikseim on tööjõukulude osatähtsus taastusravi- (29%) ja diagnostikaasutustes (28%). Viimases on toimunud isegi kahe protsendipunktiline langus võrreldes 2014. aastaga.

Kasumiga lõpetanud tervishoiuteenuseid osutavate asutuste osatähtsus kasvas 2015. majandusaastal jätkuvalt – kasumiga lõpetas 87% asutustest. Kahel eelneval aastal oli tulem positiivne vastavalt 86-l ja 85%-l tervishoiuasutustest.

Perearstiabiasutuste hulgas oli positiivse tulemiga asutusi 95% (2014 – 93%, 2013 – 91%), hambaraviasutustest 85% (2014 – 81%, 2013 – 82%) ja eriarstiabiasutustest 82% (2013 ja 2014 – 80%).

Haiglate majanduslik edukus on kahanenud seitse protsendipunkti (2014 – 75% ja 2015 – 68%). Seda eelkõige „mittevõrgustunud“ haiglate tõttu, näitab analüüs.

Negatiivse tulemiga olid sunnitud majandusaasta lõpetama pooled kohalikud haiglad ning üle kolmandiku üld- ja õendushaiglatest.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate summeeritud tuludest moodustab suurima osa – 66%, haigekassa rahastus, mis 2015. aastal on langenud ühe protsendipunkti võrra. Haigekassa tulude olulisus oli kõige suurem perearstiabiasutustes (95%), kus on toimunud ühe protsendipunktiline tõus. 

Haigekassa rahastuse proportsionaalne maht on langenud haiglate tuludes kaks protsendipunkti (77%) ja õendusabiasutustes neli protsendipunkti (71%).

Nii haiglate kui ka ambulatoorsete eriarstiabiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 79%-l ja 4%-l, kuid perearstiabiasutuste osatähtsus tõusis ühe protsendipunkti võrra (13%-le), seda eelkõige taastusravi- ja õendusabiasutuste arvelt.

Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 95% nende tuludest, kuid samas kahanedes kahe protsendipunkti võrra. Kiirabiasutustele järgnesid haiglad, kelle tuludest 8% laekus jätkuvalt riigieelarvest. Haiglatele järgnesid eriarstiabiasutused 5%-ga kasvuga ühe protsendipunkti võrra.

Materiaalse põhivara soetus kahekordistus 2014. aasta vähenemise järel. Kõige jõudsam investeeringute kasv toimus haiglates – suhteline kasv üle kahe korra ja absoluutne kasv 85,8 miljonit eurot. Õendusabiasutused soetasid aasta varasemaga võrreldes ligi kaks korda rohkem materiaalset põhivara, kuid rahalises väärtuses on kasv tagasihoidlik – 107 000 eurot.

Mullu olid suurimaks põhivara soetuse objektiks hooned ja rajatised. Eriti jõudsalt omandasid või renoveerisid hooneid haiglad – investeeringute kasv selles kategoorias üle seitsme korra. Haiglatele järgnesid hambaravi- ja taastusraviasutused – kasv vastavalt 3,1 ja 2,1 korda.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.