Lõpukursus asus tööpostile

ITK juhatuse esimees Ralf Allikvee tervitab oma haigla praktikante. Sissejuhatav infotund praktikantidele on tavaks juba aastaid.
ITK juhatuse esimees Ralf Allikvee tervitab oma haigla praktikante....

Teisel arstitudengite lõpukursuse praktika-aastal alustas haiglates praktika läbimist 138 tudengit. Kõige rohkem on neid kliinikumis. Narva haiglasse aga ei õnnestunud ka sel korral kedagi värvata.

Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna dotsendi Sulev Haldre sõnul viidi uuenenud praktikasüsteem sisse selleks, et pakkuda arstitudengitele võimalust pikemaks praktikaks. Esimese ja poole peal oleva teise aasta kogemuse põhjal tundub, et praktika ka toimib. 

Kokkulepet, et kõik haiglad maksaks tudengitele praktika eest palka, Sulev Haldre sõnul teha ei saa. “See on praktika ja praktikandile ei pea palka maksma,” sõnas Haldre.

Teiseks praktikaga seotud teemaks on, kuidas ja kas koolitada juhendajaid. “Ega see niiväga lihtne pole, sest tegemist on praktiliste arstidega,” rääkis Haldre. Tema sõnul näiteks kliinikumis koolitusi aeg-ajalt tehakse, eelkõige residentuuri juhendajatele, kuid väga suurt huvi selle vastu ei ole. Üldiselt on tema sõnul juhendajate osas positiivset tagasisidet märksa rohkem kui negatiivset.

Teema, kuidas muuta praktikaid paremaks, on Haldre sõnul väga palju erinevates gruppides arutlusel, kuid keeruline on midagi muuta. “Kõik teevad võimaluste piirides kõik selle heaks, et praktikad võimalikult head oleks,” sõnas Haldre.

Miks aga ei ole vaatamata kõigele praktikahuvilisi Ida-Viru maakonna haiglates? Ida-Viru Keskhaiglas tänavu kaks praktikanti, Narva haiglas ühtegi. Narva haigla aga oleks valmis vastu võtma 6 tudengit ja Ida-Viru haigla kümme. Põhjuseid sellele oskavad siiski anda tudengid, leiab Haldre.

Praktikakorralduslikust küljest leidus Haldrel kiidusõnu ka peremeditsiini õppetooli jaoks, kust oleks haiglatsüklitesse üht-teist üle võtta. “Nad on teinud kaks üldist e-kursust, kus tudengid saavad osaleda, ükskõik, kus nad ka on,” rääkis Haldre. Tegemist on aktiivselt modereeritavate, online’is töötavate gruppidega. “Võib-olla peab ka teistes tsüklites – sisekirurgia ja EMO – midagi taolist e-vormis välja mõtlema,” rääkis Haldre.

Tudengid eelistavad suurhaiglaid

VI kursuse arstitudengi ning praktikate koordinaatori Joel Lumpre sõnul sellel õppeaastal arstitudengite praktikates suuri muutusi ei ole tehtud. “Pigem on praktika-aastat, kui ülikoolipoolse õppeaine läbiviimist ning praktikantide roteerumise haldamist püütud pisut peenhäälestada. Järgmise aasta praktikandid tajuvad seda loodetavasti sujuvalt toimiva õppeaasta näol,” selgitas Lumpre.

Mis puudutab praktika tasustamist, siis ka see pole ühtlustunud. “Mõnel raviasutusel on võimalus see raha eraldada, teistel mitte,” lisas Lumpre. Praegune lõpukursus eelistas Lumpre sõnul oma valikutes eelkõige pealinna suuri haiglaid, kuid huvi oli ka muude haiglate vastu. “Konkurss tekkis näiteks Pärnu ning Viljandi haiglatele. Praktikantidega täitusid lõpuks kõik haiglad peale Põlva ning Ida-Virumaa haiglate,” sõnas Lumpre. 

Tudengite olematut soovi minna Ida-Virumaa haiglatesse on Lumpre sõnul töögrupis arutatud. “Struktureeritult – näiteks küsitluse teel – me neid põhjusi selgitanud ei ole, sest on jäänud arvamus, et need põhjused siiski ei erine kõnealuse piirkonna teistest paljuräägitud sotsiaalsetest ja tööturul olevatest kitsaskohtadest,” hindas Lumpre.

Ka on tema sõnul raske öelda, et selles osas ka kardinaalset muutust oodata oleks. “Siinkohal ootaks eelkõige haiglate-poolset initsiatiivi, sest kuuenda kursuse praktikandid on võimekas abivägi!” esitas Lumpre üleskutse.
Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Aime Keisi sõnul on sellel õppeaastal haiglas praktikat läbimas kaks tudengit.

Keis: tulge ikka uuesti!

“Tublid tudengid on ja julgustan tulema ka järgmisel aastal. Ei ole meil midagi nii halb haigla, nagu loodud kuvandis, et Ida-Virumaa ei ole elamis- ja töötamisväärne piirkond,” rõhutas Keis.

ITK koolitusosakonna juhataja Anne Sirge sõnul lisanduvad nende haiglas 6. kursuse praktikantidele sisehaiguste ja kirurgiaalaste seminaride kõrvale ka laboritööga tutvumise päevad. Samuti on tema sõnul plaanis pühendada rohkem aega juhendajate koolitamisele.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas on aga koolitusjuhi Merike Paadi sõnul sellel aastal praktikantidel kasutusel kaks erinevat lepinguvormi: töövõtuleping neile, kes sooritavad vähemalt kolm praktikatsüklit LTKHs, ja arst-praktikandi leping osalise praktika sooritajatele. Iga tsükli lõpus on korraldatud praktikantidele ühine vestlusring, kus vahetatakse kogemusi.

Sel aastal on LTKHs lisandunud ka võimalus teha sisehaiguste praktikast üks kuu neuroloogiakliinikus.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.