Viimane päev: vali Meditsiiniuudiste parim lugu!

Palume Teie abi, et selgitada välja Meditsiiniuudiste aasta parim lugu. Valikus on kuus lugu meie kolmelt toimetajalt. Hääletamine on kiire ja anonüümne. Tulemustest anname teada aasta viimases lehes 20. detsembril.

Hääletada saab SIIT.  

Lood (avatavad pealkirja kaudu):

1. Huvi siin ravimeid arendada väheneb. Ravimifirmad näevad, et kliinilisi uuringuid hakatakse Eestisse üha kitsima käega jagama – patsiente on uuringute läbiviimiseks vähe ja ravimiinnovatsiooni ei peeta Eestis piisavalt oluliseks. Loost selgub ka, et kliinilised uuringud on osa meie patsientide jaoks reaalselt ainus võimalus efektiivset ravi saada. Samuti toob see Eestisse raha. Loost selgub, et uuringuid tahetakse teha eelkõige riikides, kus uuringute lõppedes on ravimid turustusloa saanud ja muutuvad patsientidele läbi riiklike rahastamise võimaluste kiiresti kättesaadavaks. Eestis see paraku nii ei ole.

2. Pikaajaline laen käib üle jõu. Uudis räägib läbi konkreetse näite, kuidas perearstide töötingimuste parandamiseks mõeldud tervisekeskuste meede on perearstidele suhteliselt kättesaamatu ja kuidas see riiki tegelikult väga ei huvita. Loo tugevuseks ongi minu hinnangul konkreetne näide, perearsti avatus ja riigi seisukoha terav väljajoonistumine. 
3.  Kirurgi töö ei küsi kella. Statistika kohaselt teevad enim ületunde kirurgid. Selgub, et see on nende töö iseloomust tulenev paratamatus. Loo teevad huvitavaks konkreetsete inimeste seisukohad ja näited oma isiklikust tööst. 

4. Seadus lõpetab süüdlasejahi. Luubi all oli seekord tervishoiutöötajate mittesüüline vastutuskindlustus. Tervishoiutöötajate mittesüülise vastutuse vajalikkusest räägiti mõne aasta eest palju, Heli Paluste (SoM) uskus, et mittesüüline süsteem rakendub 2014. Mitmel põhjusel lükkus see edasi. Sel aastal sundis praktilisi samme  tegema Euroopa Komisjoni analüüs, millega hakatakse seirama patsiendiõiguste kohaldamist. Nõuetekohasest kutsekindlustusest enam pääsu pole. Aasta lõpus seda seadust endiselt pole, aga tulemata see enam ei jää. 

5. Juhtide varjatud töötasud. Kevadel kollektiivläbirääkimiste alates märkis arstide liidu esindus, et haiglajuhtide palgad on Eestis liiga kõrged võrreldes keskmise arsti palgaga. Uurisime  kõigi suuremate haiglajuhtide palgasid. Käärid ei ole nii suured ja juhtide palgakärbetel ei oleks erilist mõju üldisele palgafondile. 

6.  Õendusabi osakonnad ei leia täit rakendust. Otsekohene ja jahmatavate numbritega ülevaade meditsiini ühest sektorist, millest peegeldus vastu meditsiinis toimuv üldiselt. Kalli raha eest ehitatud haiglad on patsientide rahapuuduse tõttu alatäidetud, ehkki nõudlust oleks, ja ka haigekassa rahastab asutusi erinevalt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas alternatiivmeditsiin peaks olema Eestis rangemini reguleeritud?

  • Jah
    76% (29)
    76% (29)
  • Ei
    24% (9)
    24% (9)

Vastanuid: 38

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.