Kaidi Sarv: apteeker on tähtis isik ravimise ahelas

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv.
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv.

Arsti olulisusest tervishoiusüsteemis räägitakse palju, õe olulisusest vähe ja apteeker on peaaegu sama hea kui automaat – ta toimetab kuskil omaette ja temast justkui midagi ei sõltukski. Meie aga arvame, et apteeker on tähtis isik ravisüsteemis.

Meie ravimisüsteem on eesrindlik ja me kipume seda igal võimalusel rõhutama, kuid probleemid ei ole kuhugi kadunud.

Meie süsteem on hädas funktsioonide täitmisega. Apteegisüsteemi puhul on selleks küsimus, kas apteek suudab neid ravimeid välja anda, mis inimestel vaja on? Jah, tõenäoliselt suudab. Omaette küsimus on aga see, kas inimesed apteeki lähevad ja mis nad nende ravimitega edasi teevad?

Meil puudub võrgustik. Me oleme kõik omas nišis targad – arstid, õed, apteekrid, aga suhtlus omavahel on suhteliselt kesine. Digiretsepti puhul võiks olla lahter, kus apteeker saaks teha märkmeid arsti tarbeks.
Meil on 521 apteeki, Eestis on keskmiselt üks apteek 2759 elaniku kohta. Haiglates töötab 69 proviisorit ja 39 farmatseuti, seega töötab üldapteekides umbes 881 proviisorit ja 737 farmatseuti.

Valla on ka Euroopa tööturg – lisaks proviisori diplomi vastastikusele tunnustamisele avanes proviisoritele koos üldõdede ja füsioterapeutidega 2016. aasta algusest ka Euroopa Kutsekaart (EPC) ehk lihtsustatud elektrooniline menetlus teises EL liikmesriigis omandatud kutse tunnustamiseks.

Eestis on Euroopa kontekstis äärmiselt ketistunud apteegisüsteem. Euroopa kogemus ütleb, et kui me omanikeringi liberaliseerime, siis see toob kaasa erialase tegevuse vähenemise ja majanduslike huvide osakaalu suurenemise. Eestis öeldakse, et peab olema vaba turumajandus ja kui on konkurents, siis hinnad peaks langema. Paraku ravimihinnad langemise asemel hoopis tõusevad ja seda eriti nendes riikides, kus on liberaalsed ravimihinnad. Liberaliseeritud Norra ja Iirimaa on näidanud kõige suuremat ravimihindade tõusu.

Mis on apteekrite lähim horisont? Lähemad tegevused on ravimilehe kasutusele võtmine, koos- ja kõrvaltoimete hindamine, ravimite kasutamise tervikhindamine – see on teenus, mis on reguleerimata valdkond ja seda Eestis kuskil praegu süstemaatiliselt ei tehta.

Ka võib uue ravimi määramisel tekkida patsiendil rida probleeme – tal võib tekkida ravisoostumuse probleem, tal on rohkem küsimusi, kuidas see ravim toimib. Paljudes riikides on apteekides uue ravimi kasutuselevõtmise teenus. Usun, et see on lähiaastate jooksul ka Eesti apteekrite tulevik.

Seega ravisüsteemi põhiline mure ei ole mitte ravimite kättesaadavus ja kvaliteet, vaid ravimite õige kasutamine. Ja viimane, kuid põhiline küsimus – kui apteek ei ole tervishoiuasutus, siis mis ta on?

Arvamus on koostatud 18. novembril toimunud ravimiseminari ettekande põhjal.

Lisa kommentaar

  • Kaidi Sarv
    Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

21. november 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.